Lugeja küsib: kas elektriauto laadimine diiselgeneraatoriga on nonsenss?
Sotsiaalmeedias ringleb pilt elektriautost, mida laetakse diiselgeneraatoriga ühendatud kiirlaadijast. Uurisin Elektrilevist, kas variant, õlipõletiga ühendatud kiirlaadija võiks olla teemaks ka Eestis? Ning kui, siis kas see pole keskkonna seisukohalt mitte nonsenss?
Sotsiaalmeedias ringleb aeg-ajalt pilte elektriautodest, mida laetakse diiselgeneraatoriga ja ka kiirlaadijatest, mis on ühendatud suure õlipõleti külge. Iga kord kui mõni selline pilt ilmub, tõuseb teadlik publik tagajalule ja nõuab lolluse lõpetamist: diislikütus ja elektriauto ei käi kokku!
The Driven võttis teemat uurida ja jõudis järeldusele, et elektriautode edasise leviku seisukohalt oleks oluline luua kiire laadimisvõimalus ka väheasustatud kohtadesse.
Ühendriikides ja Austraalias on vahemaad pikad, elektriauto omanikule tähendab see aga sunnismaisust või siis tuleks tal soetada või rentida teine (sisepõlemismootoriga) auto.
Eestis elektriautod veel ei buumi ning üldine arusaam on, et nendega saabki sõita vaid linnas. Norra kogemus näitab, et niipea, kui laadijad jõuavad kaugemasse külla, tulevad ka elektriautod ja turistid elektriautodega.
Kas peaksime Eestis seda võimalust kaaluma?
Seega, päeval, mil elektriauto jõuab eestlaste teadvusse kui säästlik ja mõistlik sõiduvahend, kerkib küsimus, kuidas saab sellist autot laadida näiteks Loode-Saaremaa nukatalus või Augli külas Rõuge vallas või seal, kus kunagisest hajakülast on alles vaid 1-2 suitsu, kus inimesed ometigi elavad?
Arvata, et nn maainimesed elektriautot ei osta, või et metsas keegi elada ei taha, on lühinägelik. Miks mitte näiteks osta maasturitaolise ratastega eseme asemel Hyundai Kona EV või Audi e-tron, mis suurepäraselt saavad hakkama ka kohtades, mida linlane nimetab “ekstreemse elamusturismi vaimustavaks kantsiks”?
Veel enne kui elektrikad massidesse jõuavad, tuleks mõelda erinevatele kiir- ja kodulaadimislahendustele. Ja majapidamisse, kus puuduvad nii elekter kui kiire internet (esimene oleks liiga kallis liituda ja teist ei pakuta) võib elektriauto sellegipoolest eri põhjustel jõuda.
Seda tuleb laadida. Aga kuidas? Lihtsa diiselgeneraatori võib visata pakiruumi ja sellega kus tahes kohas oma autot laadida, tõsi. Kas aga on olemas mingi statsionaarsem viis?
Võtsin ühendust Elektrileviga ja palusin neilt kommentaari, kui rentaabel võiks olla diiselgeneraatoriga e-auto laadimine ning kas on võimalik mõelda ka suuremalt, ehk töötada välja kiirlaadimislahendusi olukordades, kus tavaline elektriühendus välja ei vea või lihtsalt polegi mõistlik.
Kaks asjatundjat Elektilevist: Roland Murakas, toodete ja teenuste valdkonna juhtiv projektijuht ning Marko Viiding, elektritranspordi juht, soostusid teemat pikemalt lahkama.
Kodumajapidamistele, kuhu elektrivool suuri liine pidi ei jõua, on Elektrilevil pakkuda fossiil- ja taastuvenergial töötav kombineeritud lahendus Off Grid ehk hajajaam, mis töötab nii diislikütuse kui ka päikeseenergia pealt.
Lahendus sobiks tõenäoliselt ka avaliku laadimispunkti tekitamiseks hajaasustusega kohtades, kuigi sellel on omad “aga”-d.
Hajajaama hinnad algavad 15 000 eurost
“Elektrilevi Off-Grid lahendus valitakse spetsialistide ja kliendi koostöös. Siinkohal on oluline jälgida, millised seadmed (elektritarvitid) on vaja elektriga varustada. Lahendusi on väga erinevas võimsuses ja sellest sõltub ka hind,” räägib Roland Murakas
Off-Grid – generaatori mõistlik hinnavahemik majapidamiste puhul jääb vahemikku 15 000€ kuni 50 000€. Sellises vahemikus on teatud võrgukaugetes piirkondades Off-Grid tihtipeale oluliselt soodsam lahendus elektrivarustuse tagamiseks kui traditsiooniline liinide vedamine.
Äriklientide puhul võib vastavalt elektritarbimise vajadusele ka võimsam ja suurem lahendus osutuda siiski majanduslikult otstarbekaks valikuks.
Tuleb leida kumb lahendus osutub kliendile mõistlikumaks, kas traditsiooniline elektrivõrgu ehitamine või Off-Grid lahendus.
“Kindlasti on oluliseks argumendiks ka see, et Off-Gridi puhul saab klient kogu elektrijaama omanikuks. See tähendab, et ei pea maksma enam võrguteenuse ja elektrienergia eest,” selgitab Murakas.
Loe edasi SIIT
