Geenimudimis-uuringute "paha poiss" Hiina saab küll kriitikat, aga toob siiski kasu kõigile

Geenitoimetamise meetod CRISPR on üsna lihtne viis elusolendite genoomide muutmiseks ning võrreldav tekstitöötlusprogrammidest tuttavate „lõika ja kleebi“ tööriistadega. See sunnib samas mõtlema, et mis võiks CRISPR-i abil keelatud olla – paljusid riike peale Hiina.

Hiina ei karda olla CRISPR-uuringute valdkonna „paha poiss“. Sellisest kompromissitust lähenemisest võib aga olla kasu kogu maailmale, kuna CRISPR-Cas9-põhine geeniredigeerimistehnika võib meid päästa paljudest haigustest ja toidupuudusest.

Ehkki Ameerika teadlased olid esimesed, kes loomset DNA-d CRISPR-i abil muutsid, pole ükski teine riik peale Hiina seda tehnikat nii innukalt rakendama asunud.

Praeguseks on Hiina kujunenud CRISPRi-põhiste loomkatsete globaalseks keskuseks ning just sealsed teadlased on selle tehnika abil redigeerinud rottide, küülikute, koerte, pärdikute ja muude liikide geene (põhjustades neil sageli valulisi haiguseid lihasdüstroofiast vähktõbedeni).

Taolised eksperimendid on USA-s äärmiselt vastuolulised, kuna avaliku arvamuse küsitlused annavad mõista, et rohkem kui pooled ameeriklased on üldse igasuguste loomkatsete vastu.

Hiina üldsus ja valitsus loomkatsetes aga probleemi ei näe ning kokkuvõttes võib sellest eetilisest kohkumatusest olla kasu meile kõigile.

Teadusajakirjas Science Magazine äsja avaldatud artikkel loendab tegureid, mis on võimaldanud Hiinal CRISPR-uuringute vallas nii kiiresti pildile trügida.

„See riik ja siinne kultuur hoiavad teadust ja tehnikat tõesti suure au sees,“ kommenteeris CRISPR-uuringute väljatöötamise pioneeriks peetav USA teadlane Jennifer Doudna. „Hiina valitsus on sellesse väga suuri summasid panustanud ja võtab valdkonna arendamist täie tõsidusega.“

Sootuks teistsugune on olukord USA-s, kus teaduskatsetesse esikloomadega suhtutakse äärmiselt umbusklikult. Pole välistatud, et Kongress keelustab taolised eksperimendid lähiajal täielikult.

Taoline olukord on ajendanud isegi mõnede CRISPR-teadlaste lahkumise USA-st — kuhu mujale kui Hiinasse. „Ühendriikides on ahvidega keerulisem katseid teha, mistõttu kolisin siia tagasi,“ nendib arengubioloog Yang Hui.

Hiina teadlased järgivad siiski rahvusvahelisi eetikastandardeid ning nende tööst sündivad potentsiaalsed hüved võivad sõna otseses mõttes muuta maailma.

Hiinas läbi viidavad CRISPR-uuringud võivad aidata leida ravimeid Alzheimeri ja Parkinsoni tõbedele ning paljudele muudele inimesi kimbutavatele tervisehädadele. Samuti võib CRISPR-uuringutest olla kasu inimestele siirdamiseks mõeldud asenduselundite kasvatamise valdkonnas.

Hiina teadlased on juba praegu ametis haiguste suhtes immuunsete loomade loomisega, millest võib olla abi globaalse toidunappuse leevendamisel või isegi toidupuuduse täielikult kaotamisel.

Paraku tulevad sellised edusammud loomade elude ja heaolu arvelt. Hetkel paistab see olevat hind, mida Hiina on valmis maksma, isegi kui teised riigid ei ole.