Treenitud rakud leiavad ajuvähi
Sinu koljuluu taga rühmab tööd hiiglaslik närvirakkude ehk neuronite armee. See koosneb umbes 85 miljardist sõdurist, aga nad ei ole seal sugugi ainsad. Närvirakkude vahel on peidus veel teinegi armee, mis on sama suur kui esimene. See koosneb rakkudest, mille pikad peenikesed harud keerduvad närvirakkude ja veresoonte ümber. Need on aju tugirakud ehk gliiarakud.
Need kontrollivad, millised ained jõuavad ajju ja sealt välja; vahendavad närvirakkudele energiat; tagavad, et aju on võimeline signaale välja saatma ja vastu võtma; ning kaitsevad aju viiruste ja bakterite eest.
Tugirakud on täiesti asendamatud, kuid ometi võivad need pöörduda sinu vastu. Ligikaudu seitset inimest sajast tuhandest tabab igal aastal pahaloomuline ajukasvaja ja arvatavasti on aju tugirakud 80 protsendi ajuvähijuhtude taga. Mutatsioonid muundavad nimelt tugirakud hoopis vähirakkudeks ja tänapäeval pole arstidel tõhusaid vahendeid ajuvähi seljatamiseks.
Alla kümne protsendi patsientidest elab pärast diagnoosi saamist kauem kui viis aastat. Just praegu katsetatakse inimestel üht uut ravi, mis seisneb selles, et teadlased saadavad rühma väljaõpetatud immuunrakke patsienti ning esimesed tulemused on paljutõotavad: sihtmärki otsiv eliitüksus leiab ajukasvaja üles ja asub vähirakke ründama.
Aju tugirakud hõlmavad tervet hulka rakutüüpe, nende seas immuunrakke ehk mikrogliiarakke, samuti oligodendrotsüüte, mis isoleerivad neuronite aksoneid ehk närvirakkude pikki jätkeid müeliiniga ja võimaldavad niimoodi kiiremat rakkudevahelist signaalivahetust, ning astrotsüüte, mis reguleerivad täpselt, millistele ainetele närvirakud ligi pääsevad. Lisaks sisaldab aju mitut tüüpi tüvirakke, millest saavad erinevad uued ajurakud. Tüvirakkude või astrotsüütide mutatsioonid on agressiivse ajuvähi levinuim põhjus.
Loe ajukasvajate uute ravivõimaluste kohta augusti Imelisest Teadusest!
