Keskkonnakuriteod Soomes tõusuteel: Illegaalne prügiäri lokkab, sest saadav kasu on samas suurusjärgus narkootikumide smuugeldamisega
Soome rahvusliku keskkonnakuritegude järelevalvegrupi andmetel võeti möödunud aastal Soomes menetlusse üle 500 keskkonnakuriteo. Suurim osa tõsistest rikkumistest on seotud prügistamisega ja erinevate keskkonnalubade tingimuste rikkumisega, kirjutas portaal Kaleva.fi
Keskkonnakuritegevus Soomes on kasvutrendis ning võib arvata, et see trend ei ole laiemas plaanis mitte üksnes Soome probleem. Küll aga tuleks selle uudise valguses tähelepanelikuks muutuda, sest soomlased on väga keskkonnateadlikud ning looduskeskkonnast hooliv rahvas.
Mida keerulisemaks muutub kliimaolukord, seda karmimaks peavad muutuma keskkonnavaldkonna regulatsioonid, mille eesmärk on tagada mitmekesise ja puhta looduskeskkonna säilitamine.
Järelevalvegrupi sõnul saadeti möödunud aastal Soomes eeluurimisele 202 looduse kahjustamise juhtumit, 12 eriti rasket looduse kahjustamise juhtumit, 246 muud keskkonnarikkumise juhtumit ning 53 looduskaitse reeglite rikkumise juhtumit. Kõike on rohkem kui varasematel aastatel.
Looduse- ja keskkonnaväärtuste tähendus ja kaitsevajadus on viimasel ajal (oluliselt) kasvanud ning osalt on selle põhjuseks kliimamuutus, ütles politseiuurija Arto Hankilanoja politseiametist.
Hankilanoja on Soome rahvusliku keskkonnakuritegude järelevalverühma eesistuja. Mehe sõnul pannakse raskemad keskkonnavastased pahateod toime ettevõtete poolt nende majandustegevuses. Rikkumised on peamiselt seotud erinevate jäätmetega ning ettevõtetele antud lubade tingimuste rikkumisega.
Üks trendikasvataja on otsene rahaline kasu. Näiteks ebaseaduslikust prügiärist saadav kasu(m) on hinnanguliselt samas suurusjärgus selle kuritegeliku tuluga, mida kurjategijad teenivad narkootikumide salakaubitsemisest.
Kliimamuutus mõjub juba nüüd Soome elusloodusele kahjustavalt ning seetõttu võib oodata, et kahjulike mõjude kontrolli all hoidmiseks loob riik uusi ja palju karmimaid seadusi.
Karmimad nõuded, mille eesmärk on inimeste tervist ja turvalisust kasvatada, tähendavad muuhulgas seda, et ettevõtete kulud heitmete vähendamiseks ja jäätmete ümbertöötlemiseks kasvavad. Ja ühes taktis kasvab ka motivatsioon reegleid rikkuda ja seadustest mööda nihverdada, sest ettevõtte eesmärk on ju kasumit teenida.
Tekkinud on omamoodi imelik olukord: Keskkonda on vaja kaitsta ja säästa, aga mida rohkem seaduste täitmiseks vajalikud kulud kasvavad, seda kasumlikum on ettevõtetel neid heitmete ja jäätmete kohta käivaid reegleid mitte täita ning seeläbi keskkonnale kahju tekitada.
