Kas tulevikus katab meie maanteid keskkonnasõbralik möss?

Maanteeamet katsetas Iisaku–Tudulinna vahelisel teelõigul keskkonnasäästlikku teekatte uuendamise materjali möss. Naljaka nimega materjal on kasutusel mitmel pool Euroopas, Eestis tuleb selle ilmastikukindlust alles testida.

Möss on mörditaoline, kindla retsepti järgi külmalt segatud peeneteralise killustiku, emulsiooni ja lisandite segu, mis kantakse kuni 30mm kihina teekattele.

Sidusainena kasutatakse tsementi, klaasfiiberkiu ja lateksi lisamine muudab segu elastseks ning võimaldab seda õhukese kihina teele kanda. Möss on laotatav nii käsitsi kui masinaga ning seda saab kasutada ka tee parandamiseks ehk pindamiseks.

Asfaldist odavam ja keskkonnasõbralikum

Möss teekattena ei ole uus leiutis, Eestis tutvustati seda esmakordselt 2008. aastal. Rahvusvaheliselt kannab tehnoloogia nime microsurfacing.

Suurimaks probleemiks mössi püsimisele on siinne ilmastik: talvised järsud temperatuurimuutused, vihm ja jää vaheldumisi lagundavad mössi samamoodi nagu iga teist teekatet.

Mössi põhilisteks eelisteks võrreldes asfalteerimisega on väiksem materjalivajadus ning väiksem energiakulu tootmise käigus.

Tavapärasel asfalditootmisel paisatakse õhku rohkelt kasvuhoonegaase, möss on asfaldiga võrreldes oluliselt keskkonnasõbralikum.

Möss (10mm) võrrelduna 50mm freesimise ja asfaltülekattega paiskab õhku 83% vähem, CO2, kulutab 63% vähem energiat, kasutab 76% vähem killustiku uue kulumiskihi ehitamisel.

Möss on leidnud Euroopas poolehoidjaid, seda kasutatakse edukalt kõrge liiklussagedusega kiirteedel. Eesti puhul peame veel veenduma, et tehnoloogia oleks vastupidav ka meie talvedel. Eesti kliimas ongi soovitatav laotada mössi kahe kihina, et saavutada maksimaalne ilmastikukindlus.

Loe mössist edasi SIIT