Uuring: kas võtad reisile minnes helkuri kaasa?

Pimedal ajal kannavad meist paljud enesestmõistetavalt helkurit, suvel aga kipub see meelest minema. Lõuna-Euroopasse soojamaareisile minnes ei tule ilmselt pähegi helkurit kaasa võtta, kuigi ööd on seal pimedad. Soomes uuriti, kui paljudel on meeles helkur reisile kaasa võtta ning seda ka suvel kanda.

Helkur on meil ja mujalgi Põhjamaades, kus sügisest kevadeni valitseb hämar suusailm, üsna igapäevane asi: väga paljud kannavad. Pikkadel suveöödel kipub “odavaim elukindlustus” aga unarusse jääma.

Eestis tuleks helkurit kanda hämaral ja pimedal ajal aastaringselt: juba poolest juulist tõmbub taevas öösel paariks tunniks nii pimedaks, et jalakäija märkamine teepervel on autojuhile peaaegu võimatu.

Ka kõige kaasaegsem jalakäija tuvastamise süsteem (v.a. infrapunakaameral põhinev) inimest pimedas ei pruugi märgata. Ei aita ka heledad riided, helkur peaks igal juhul küljes olema.

Lõunapoolsetes Euroopa riikides on suvi meie omast erinev: õhtud on alati pimedad. Kas olete selle peale tulnud, et lõunamaareisile helkur kaasa võtta? Vaevalt küll.

Soomlaste mõtteviis meie omale sarnane

Soomlased peavad helkurit oma leiutiseks. Ajalugu räägib siiski natuke teist juttu: 1934. aastal patenteeris Nottinghami teetööline Percy Shaw maailma esimese helkuri, mille loomise idee tekkis tal öösel valgustamata teel sõites – teepervel seisva kassi silmad peegeldasid autotulede valgust.

Olgu helkur kelle leiutatud tahes, kasulik on see igal juhul. Soome soliidne autoteenindusfirma Autoklinikka koos uuringufirmaga Value Clinic Oy korraldasid küsitluse, milles uurisid, kui paljud soomlased välismaale reisides helkuri kaasa võtavad. Selgus, et enamus jätab selle pisiasja koju.

Vaid kolmandik ehk 33% kasutab helkurit ka välismaal reisil olles, sest harjumus pimedal ajal end nähtavaks teha on “käe sees”. 44% küsitlusele vastanutest jätab helkuri reisile minnes koju, kuigi kodumaal kasutab seda kindlasti.

74% vastajaist tõdes, et ei ole selle peale tulnudki, et helkur lõunamaareisile kaasa pakkida. Samas vaid 1% vastajaist leidis, et välismaal on liiklus turvalisem kui kodumaal ning seetõttu oleks helkur seal mittevajalik.

6% vastajaist aga pelgas, et nad näiksid helkuriga imelikud ja liialt teistest erinevad – see mure vaevas üle 65-aastaseid.

Kes on reisinud, see võib kinnitada soomlaste küsitluse tulemusi: populaarsetes turismisihtkohtades helkurit naljalt ei kohta.

Ja sellest “paistan imelik välja”- suhtumisest võib arugi saada: kuigi suveõhtud ja -ööd on Euroopa lõunaosas sama pimedad kui meil talvel, ei kasuta helkureid kohalikud ega turistidki.

Ole ise moelooja!

Soomes küsitluse korraldanud Autoklinikka kõneisik soovitab valehäbist vabaneda ja tegutseda selle asemel nagu vilunud suunamudija: helkuri kandmine pimedal ajal ükskõik kus maailmanurgas on päris kindlasti hea mõte.

Massist erinemist kartma ei peaks, sest turismipiirkondades ollakse kõigega harjunud. Enamasti on helkurid kenad ja mõjuvad ehtena, seega võidakse huvi tunda pigem selle kohta, kust ka selliseid osta saaks.

Lisaks tavapärastele helkuritele võib kanda nutikaid helkurelemente: võimalusi on tohutult. Disainitud helkuri saab kinnitada koti, mütsi, kõrva, telefoniümbrise, jala vms külge.

Ka näiteks kõrvaklappe saab helkurniidiga kaunistada, kes julgem, tõmbab aga pimedal rannapromenaadil selga helkurvesti ja näeb igavesti khuul välja.

Ja ehk võtab mõni lugeja vedu ning teeb turismisihtkohtades helkurite müümisest hoopiski oma äri? Korfu või Tenerife-kujuline helkur oleks ju igati lahe ka suveniirina kaasa tuua !

Kuidas helkurit kanda, loe edasi SIIT