Oodatud elektriautode ostutoetus: uued lubadused, seekord ka eraisikutele

25. juuli valitsuskabineti istungil võeti letti Eesti kliimaeesmärgid ja võimalikud meetmed nende täitmiseks. Pressikonverentsil arvas peaminister Jüri Ratas, et elektriautode ostutoetuse võiks taastada. Keskkonnaminister Rene Kokk lisas, et plaanitav toetus laieneb ka eraisikutele. Kõik juhtub võib-olla juba sügisel.

Elektriautode toetusmeede, mida keskkonnaministeeriumis on eelmisest aastast alates planeeritud ning mille avanemist lubati juulis, on valitsusliikmetel jätkuvalt laual.

Nüüd on meil järgmine lubadus, et toetusmeede saab tõeks juba sel sügisel ja oma ampsu saavad ka auto eraomandusse ostjad.

Tulevane meede on üks võimalikest maailmapäästmise ideedest, millega meie riigiisad loodavad Eesti seatud kliimaeesmärgid nõutud aja jooksul täita.

Kui mäletate, siis ka teadlased soovitavad kiiresti rõhuda teaduse ja tehnika arengule, sest oleme Euroopas ühed esisaastajad. Elektriautod on päris kindlasti tehnika ja teadus kah!

Palju toredaid ideid saaste vähendamiseks

2017. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide pea 19 miljonit tonni, 2030. aastaks peaks see jõudma 12 miljoni tonni tasemele. Võrreldes 1990. aastaga tuleb kasvuhoonegaaside koguheidet vähendada 70% võrra.

Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest moodustab energeetika- ja tööstussektori heide 70%. Transpordi-, väikeenergeetika ja põllumajanduse heide moodustas aastal 2017 ligi 30%, millest omakorda veidi alla poole moodustas transport. Need andmed tõi välja keskkonnaminister Rene Kokk.

Ideid, kuidas heidet vähendada, on palju. Jüri Ratas pakkus välja, et ühistranspordi võiks üle viia biometaanile või elektriline, arendada trammiliiklust, rajada jalgrattateid, soojustada hooneid ning raudtee elektrifitseerida.

Peaminister Ratas ütles pressikonverentsil: “Meie eesmärk on kujundada Eesti majandus sajandi keskpaigaks konkurentsivõimeliseks, vähese süsinikuheitega majanduseks.”

“See tähendab, et peame tegutsema kohe, sest investeeringud on pikaajalised ja mahukad ning see eeldab kõikide ühiskonnagruppide panustamist,” lisas Ratas.

Valitsus ongi juba otsustanud, et uued rongid, mis ostetakse, on elektrilised ning vähemalt üks Saaremaa ja mandri vaheline praam ehitatakse ümber hübriidseks.

Elektriautode ostutoetus tuleb… võib-olla…sügisel

Peaminister Jüri Ratase hinnangul võiks riik taas hakata elektriautode ostutoetust pakkuma, võttes seejuures kliimaeesmärkide saavutamisel eeskuju mitmetest teistest Euroopa riikidest.

Kui seni on räägitud, et ostutoetust antakse ettevõtetele, kelle autopark on suur (takso- ja kullerfirmad), siis pressikonverentsil teatas keskkonnaminister Rene Kokk, et toetust hakkavad saama nii äri- kui erakliendid.

“Keskkonnaministeeriumis on praegu väljatöötamisel meede, millega plaanitakse toetada nii füüsiliste- kui ka juriidiliste isikute elektriauto soetamist 5000 euroga,” sõnas Kokk.

Kõigi heitmevähendamise plaanidega hakkab tegelema mõne nädala eest moodustatud valitsuse kliima- ja energiakomisjon. Ratas lisas, et tema meelest on kindlasti oluline kliimamuutustele keskenduv konverents, mida Riigikantselei koostöös Teaduste Akadeemiaga korraldab.

Kas 5000 eurot on vähe või palju?

Ratase “riik võiks taastada toetuse” ja Kokk’i “keskkonnaministeerium tegeleb eraisikutega” avaldused panid meedia ja sotsiaalmeedia korralikult kihama.

Eesti elektriautode kommuunis läksid fännid elevile, mitmel on tulevane elektriauto juba mõttes välja valitud ja komplekteeritud ning ostutoetus eraisikutele oleks igati tervitatav.

Mõni nuriseb, et toetus on väike, aga see on täna juba rohkem tunde küsimus: alati tahaks ju rohkem. Soome toetab elektriauto ostu 2000 euroga, Norra plaanib senist soodustuste jada oluliselt vähendada.

Ka mujalt on kuulda avaldusi, et kuna elektrikate hinnad on kõvasti alla tulnud ning teadlikkus tõusnud, võiks ostutoetuse kui ebavõrdsust loova eelise üldse ära kaotada.

Norralaste kogemusest on õppida seda, et ainult ostutoetusega soovitud tulemust ei saavuta. Lisaks on vaja hästi läbimõeldud boonuspaketti, mis teeks elektriautost atraktiivsema liiklusvahendi mitte ainult selle pärast, et hind on toetusega enam-vähem talutav.

Takso- või kullerfirma jaoks on 5000-eurone ostutoetus aga maast leitud raha, sest taksonduses ostetakse auto, et sellega tulu teenida, ka kullerfirma teenib mõne aastaga n-ö makstud ülekulu kütuse ja hoolduste pealt tekkiva kokkuhoiuga tagasi. Meenutagem Elektrilevi algatust.

Nissan Nordic Europe turundusjuht Henri Daum on arvamusel, et Eesti elektriautode turg tuleks praegusest külmutatud seisust välja tuua ning toetuse kehtestamise korral tuleks kõiki võrdselt kohelda:

“Kui planeeritud toetusmeetme eesmärk on vähendada saastet, toetades autosid, mis leiavad palju kasutust ning läbi selle ka nende jalajälg on suurem, siis ma ei näe põhjust, miks eelistada ühte tarbijagruppi teistele, kui mõlemad täidaksid seatud eesmärgid.”

Nissan Leaf on praegu pop, kas ka edaspidi?

Nissan Leaf on, olenemata konkurentsi tihenemisest ostetuim elektriauto Eestis. Esimesel poolaastal soetati 21 Leafi, samal ajal näiteks Tesla Model S ja Model X-i on müüdud vaid 1. Audi e-Tron on teinud meie mõistes võimsa tulemuse, paari kuuga on müüdud 7 autot.

Eduloo taga on reaalne võimalus auto kiirelt kätte saada ning ELMO kiirlaadimisvõrk, mis toetab ChaDeMo -t. See teeb valimise… päris lihtsaks.

Teistel markidel tuleb end tõestada olukorras, kus meedias meiegi pidevalt vahutame, et pole laadijaid ja pole kolme faasi jne.

Kuigi CCS standardiga laadijaid on vähe, on uued elektrikad piisava sõiduraadiusega, et rahuldavad igal juhul tavatarbija vajadused. Peamiselt kasutatakse ju e-autosid linnades.

Nissani tarneid kiidavad ka norralased, kes usuvad, et just tänu Leafi buumimisele sai Norrast elektriauto riik number üks maailmas. Ning just nende uuring väidab, et sõiduraadiuse-teema on ületähtsustatud.

“Eesti elektriautode turg on külmutatud staatuses,” tõdeb Henri Daum. “Oleks vaja keskonnaministeeriumi poolt pikalt planeeritud toetusmeetme osas konkreetseid plaane,” lisab ta.

“Täna kõik kes peaksid toetusmeetmest osa saama ootavad. Kõik kes ei peaks saama ootavad ka, et mis need täpsed tingimused on ja äkki ikkagi saavad.”

Daumi sõnul ostab eraklient pigem täisvarustuses elektriauto ning takso ja rendiautod on keskmises (Acenta) varustuses, millest madalamat taset Leafil tegelikult ei olegi.

Populaarsed on 2-toonilised kombinatsioonid ja enamusele klientidest piisab täiesti 40 kWh akupakiga autost, millega saab korraga sõita ligi 300 km.

Nissani uus e+, mis hiljuti ka Eestis müügile jõudis, läheb nagu sai: “e+ mudel on mudelirivi täiustamiseks väga vajalik,” räägib Henri Daum.

“Kliendid, kellel pole vajadust pikema sõiduautonoomia järele ei torma ostma kallimat mudelit igaks juhuks. e+ on kindel koht tulevikus, ennustuste kohaselt umbes 20% müükidest tuleb e+ mudelist ja 80% ikka tavapärasest 40 kWh mudelist,” lisab ta.

Kas see olukord võiks muutuda kui tuleb elektriautode toetusmeede ka eraisikule? Tõenäoliselt jah, sest neid, kes praegu ostavad 40 kWh auto, aga ostaksid tegelikult “igaks juhuks” praegu umbes-täpselt 5000 eurot kallima hinnaga 62 kWh isendi, oleks ilmselt mitu.

Kui 40 kWh “tavalise” Leafi saab laost paari päevaga, siis e+ tuleb oodata tõenäoliselt uue aasta alguseni. Ka motiveeriv võib-olla saabuva toetuse tingimuses natuke passida…

Henri Daum on sarnaselt allakirjutanule elektriautode toetusmeetme osas äraootaval seisukohal. “Kindlasti aitaks see elektriautod uuesti fookusesse tuua ja saaks kiirendada protsessi, kus kliendieelistused liiguvad keskonnasõbralikemate tehnoloogiate suunal,” rõhutab ta.

Samas aga tõdeb, et talle teadaolevalt ei ole meie riigiisad siiani elektriautode vastu tõsisemat huvi tundnud (räägib juurde naljaloo ministrist, kes uuris Leafiga proovisõitu tehes, kus autol see kütusepaak on). “Üldine teadlikkus tänastest elektriautodest on madal ja meelsus on pigem ükskõiksus,” tõdeb Daum.

Kui toetus siiski tuleb…

Seda, kas toetusmeede suudetakse sel sügisel avada, me veel ei tea. Oluline sõnum on, et kui see kunagi saab tõeks, koheldakse võrdselt nii äri- kui erakliente.

Seni aga võtame kinni Jüri Ratase headest mõtetest, sõidame jalgratastega (võib ka rendielektrikatega) ja ühistranspordiga (elektrirongiga, trammiga!), sööme vähem liha ning soojustame oma elamud korralikult. No et soe sisse ei pääseks.