Kuopio elanik Jarmo Korhonen kohtus kiskjaga teisipäeva õhtul, vahendas Yle. Mees arvas esiti, et tegemist on rebasega, aga siis sai aru, et see on mingi muu loom. Ta tegi elukast pildi ning saatis selle jahimeeste gruppi Facebookis ning ka teadlased kinnitasid, et see on kindlasti šaakal.

Teadlaste sõnul on šaakali nägemine ebameeldiv uudis, mille ilmumist Soomes on siiski oodatud, sest kliimamuutus toob Soome soojemate maade loomi, kes ei ole sealses kliimas seni ellu jäänud.

Šaakal ei ole inimestele ohtlik, sest ta on väikest kasvu loom, kes pelgab inimest. Kuid lambad ja kodulinnud meeldivad kiskjale väga.

Looma levik piki rannikut on ootuspärane, aga püsiva šaakalite populatsiooni tekkimine võtab aega, kuigi šaakal on väga kohanemisvõimeline, kiiresti paljunev ja teistelt loomadelt piirkondi ära võttev loom. Samuti levitab ta haigusi ja parasiite.

Omaette probleem on see, et šaakal võib paarituda huntide või rebastega ja sellest ühtest sündivad elukad võivad olla ohuks Soomele.

Valitsus on võtnud seisukoha, et see loom ja kõik järgmised šaakalid tuleb Soomest "eemaldada." Šaakalit peetakse võõrliigiks, mis tuleb valitsuse otsuse kohaselt loodusest kõrvaldada, sest selle levik võib kahjustada Soome põlisloomade populatsioone.

Võõrliikide maale toomine on keelatud ning tavalised jahipidamise ajad ei takista šaakali hävitamist looduses. Seetõttu peavad jahimehed kõik šaakalid maha laskma, kui nendega kokku satuvad.

Šaakalid on loomapidajatele meelehärmi põhjustanud ka Eestis, eriti saartel. Vormsi talunik kurtis aasta alguses, et koos šaakalitega ei tule loomapidamisest midagi välja ning Saare- ja Muhumaal murdsid kiskjad möödunud aastal sadu lambaid. Osa kuritöödest tuleb ilmselt huntide kraesse kirjutada.

Eesti terioloogia selts ütles möödunud aastal, et šaakal ei ole võõrliik, vaid alates 2016. aastast Eesti jahiuluk, mistõttu tuleb temasse suhtuda samamoodi kui teistesse meie jahiulukitesse, kui nad ei pidanud mõistlikuks Jahimeeste seltsi ettepanekut tõsta šaakalijahi algusaeg 1. augusile.

Terioloogia seltsi hinnangul on šaakalikutsikad augustikuus veel oma vanematest sõltuvad, mistõttu oleks nende sel ajal küttimine ebaeetiline. Teiseks on sel ajal oht ajada omavahel segi šaakalid ja hundikutsikad. Nonde kasv ja värvus on enam-vähem sama. Olgugi et lähemalt vaadates saab aru, kummaga tegu, võib juhtuda, et šaakali asemel lastakse maha hundikutsikas.

Šaakalite asurkond sai Eestis alguse 2010.-2011. aastal siia rännanud isenditest, Eesti on nüüdseks šaakalite leviala põhjapoolseim tipp. Läänerannikul kaitset pakkuvad roostikud ja kadastikud on osutunud neile sobivateks elupaikadeks ning loomad on siinsete oludega hästi kohanenud. Leedus ja Lätis, kus sellised rannikukooslused puuduvad, pole šaakalid suutnud edukalt kanda kinnitada.