Ajalooline Euroopa kuumalaine purustab rekordeid nagu muuseas

Alles see oli, kui kuumalaine Euroopas juunikuus seniseid rekordeid purustas. Nüüd on kohal järgmine ja veelgi suurem annus "Kuuma tervitust Aafrikast", mis pretsedendituid temperatuure toob, taas rekordeid purustab. Hetkel liigub soojalaine Lääne-Euroopa kohalt loode suunas ja võib lausa Arktilistele laiuskraadidele jõuda.

Eile ja täna on Pariis, London, Brüssel, Amsterdam, München, Zürich ja teisedki linnad kannatanud ohtlikult kõrgete temperatuuride käes ning eile purunesid kõigi aegade kuumarekordid nii Hollandis, Belgias kui ka Saksamaal.

Rekordeid purustav, ajalooline kuumus tuli ajal, mil juuni lõpus Euroopat küpsetanud kuumalaine uudised veel vaibunudki ei ole. Juunis purustas kuumalaine rekoreid näiteks Prantsusmaal.

Juunis fikseeriti "kõigi juunide" kõrgeimad temperatuurid Tsehhis, Slovakkias, Austrias, Andorras, Luxemburgis, Poolas ja Saksamaal ning lõuna-Prantsusmaal Gallargues-le-Monteux piirkonnas fikseeriti kõigi aegade rekord 45.9 kraadi Celsiuse järgi.

Saksa meteoroloogid ütlesid, et eile, kolmapäeval sündinud uus rahvuslik kuumarekord 40,5 kraadi võib puruneda juba täna, neljapäeval.

Suur mure on õhus ka kuumalaine levikuga põhja suunas, sest kui kuumalaine jõuab põhja polaarjoonest kõrgemale, kiireneb merejää sulamine. Ka see on ajalooline rekord - juba praegu, enne kuumalaine laastamistööd on merejää kogus aja kohta rekordiliselt madal.

Kuumalaine tõsidusest annab aimu see, et kõigi aegade kuumarekordid on ületatud päris suurelt. Kuna juuli keskpaik on üldiselt aasta kõige soojem aeg, siis on tavaliselt ka rekordite purustamine keeruline, aga nüüd ületati latt nö varuga.

Näiteks arvatakse, et täna kasvab kuumarekord Pariisis lausa umbes kolme kraadi võrra, sest oodatakse üle 40 kraadist temperatuuri. Senine rekord on 37,8 kraadi. See rekord on püsinud alates 1947. aastast.

Ka Inglismaal oodatakse täna rekordi purunemist - senine kõige kõrgem temperatuur on 38.5 kraadi.

Eesti ilmaennustus

Ele Pedassaar kirjutas ilm.ee portaalis, et soodsad tingimused sooja tulekule annab ümber põhjapoolkera tiirutav juhtvool ehk jugavool, mis on Aafrika kuuma õhu Euroopasse suunanud.

Lääne-Euroopa jaoks saabub kulminatsioon ehk maksimaalne õhutemperatuur (üle 40°C) tõenäoliselt neljapäeval (25.07) ja võimalik, et lööb seniseid rekordeid, Eestisse peaks jõudma osa sellest soojusest nädalavahetuse eel (26.07) ning paar päeva tõuseb õhutemperatuur 30°C ümbrusesse.

Ka eile (24.07) ja täna (25.07) on õhk Eesti kohal juba piisavalt soe ning päevamaksimumid tõusevad mitmel pool üle 25°C. Aga samal ajal, kui kuiva ilma toetav kõrgrõhuala oma olemist Läänemere äärde mugavamaks sätib, hoiab Venemaal olev madalrõhuala oma serva Baltimaadele üsna lähedal ning aitab pealelõunasel ajal mõnes kohas pilvedel sajupilvedeks areneda. Võimalus sajupilvede tekkeks on suurem Lõuna- ja Ida-Eestis.

Nädalavahetusel on kõrgrõhualal juba jõudu sajupilvede arengut pärssida ning päike saab särada. Õhk on kuum, vesi on soe ning kuigi rõõm suvest on kindlasti suur, ei tohi ära unustada fakti, et kuum võib ka liiga teha!

Kust kuumus tuleb ja kuhu läheb

Kuumalaine on hiiglasliku kõrgrõhuala tulemus, mida nimetatakse inglise keeles "heat dome." See surub jugavoolu teisele kursile ümber ala ehk siis tegemist on nagu suure ümbersõiduga taevas.

See tirib Sahara kõrbest kaasa kuuma õhku ja viib seda põhja poole, hoides samal ajal jahedamat mereõhku paigal. Kuna seetõttu tekkinud kõrgemate õhukihtide ilmamuster meenutab Kreeka tähestiku tähte Omega, nimetavad meteoroloogid seda Omega blokiks.

Kõrgrõhuala nihkub vaikselt loode suunas ning pargib ennast Skandinaavia kohale ja rändab ka arktilistele aladele ning purustab tõenäoliselt ka kuumarekordeid Soomes, Rootsis, Norras. Ilmselt võib see kõik juba täna juhtuda.

Arktilistele aladele on kuumalaine eriti halb uudis, sest merejää hulk on niigi rekordiliselt madalal. Tavaliselt on merejää ulatus kõige väiksem Septembris ning seega on praegune ilm määrava tähtsusega - kas jää vähesuse rekord sel aastal puruneb või jääb napilt püsima, nagu viimastel aastatel läinud on. Tõenäoliselt sel aastal rekord puruneb ja mitte napilt vaid päris suurelt.

Kliima muutus on võtmemängija

Praegune ilm on selline peamiselt seetõttu, et inimesed on atmosfääri oluliselt muutnud, lisades sellesse suures koguses süsihappegaasi, metaani ja teisi kasvuhoonegaase.

Maakera keskmine temperatuur on seetõttu tõusnud 1.8 kraadi võrra alates tööstusrevolutsiooni algusest ning 2019. aasta on rekordikursil saamaks TOP 5 kuumemaks aastaks temperatuurimõõtmise instrumentide kasutuselevõtust 19. sajandil.

Kliimauuringud on järjepidevalt näidanud, et kuumalained muutuvad tavalisemaks, tugevamaks ning pikemalt kestvaks, sest Maa pinnatemperatuur kasvab. Teisisõnu on kuumalained kuumemad ja seetõttu rekordid riburada pidi purunevadki.

Jälgi kuumarekordite purunemist Delfi KUUMABLOGI, kuhu on koondatud erinevad kuumauudised kogu Euroopast.