Kuul on seniarvatust oluliselt rohkem vett

Kalifornia ülikooli teadlased leiavad, et Kuu pinnal võib olla seniarvatust palju rohkem veest tekkinud jääd. See võib olla tuleviku kuumissioonide jaoks oluline uudis.

Teadlased võrdlesid järeldusele jõudmiseks Merkuuri päikese eest kaitstud aladel asuvat pinda Kuu varjuliste kraatritega.

Kuu orbiidil tiirutava NASA kosmosemasina Messengeri poolt kogutud andmete analüüsimisest järeldasid teadlased, et isegi mitme meetri paksused jää ladestused võivad Kuu lõunapooluse lähistel varjulistes kraatrites taevakehal valitsevatele tingimustele vastu pidada ja praegugi alles olla.

Kuna need kohad on pidevalt päikese eest kaitstud ning öösiti langeb temperatuur Kuul -233 kraadini Celsiuse järgi, võib kraatrites olla palju jääd kirjutasid uurijad oma uurimistöös, mis avaldati esmaspäeval ajakirjas Nature Geoscience.

Ka 2009. aastal Kuu pinnale kukkunud NASA LRO sondi poolt kogutud materjal viitab sellele, et mõned Maa kaaslase kraatritest koosnevad osaliselt veest ja jää aurudest.

Veel ühes uuringus, mille viisid läbi NASA Goddard Space Flight Centeri teadlased ja mis avaldati ainult natuke varem, juuli alguses, leiti samuti, et Kuu lõunapooluse kraatrites võib olla vett.

Kuid NASA teadlaste hinnangul on Kuul vett palju vähem, kui nüüd Kalifornia ülikooli teadlased välja pakuvad värskemas uuringus.

Enne kui astronaute ei saadeta seda kõike oma silmaga üle kontrollima, ei ole võimalik täpset jää kogust Kuul teada, kuid parimal juhul võib Kuu 12 000 varjulises kraatris leiduda miljoneid tonne jääd.

Kui see on nii, muutub püsiva baasi loomise meie lähimale taevasele naabrile palju teostatavamaks.