Frank Hayes — džoki, kes võitis ainult ühe hobuste võiduajamise... ja sellegi surnuna

Hobuste võiduajamise kummalises ja imelises ajaloos on Frank Hayesil ainulaadne koht. 1923. aasta 4. juunil võitis ta New Yorgis Belmont Parki hipodroomil oma karjääri ainsa võiduajamise. Samas sai temast ainus inimene, kes on võiduajamise võitnud hoolimata sellest, et oli surnud.

Tallimehena töötanud asendusdžoki jahmatas kõiki, saavutades prognoositud võiduvõimalusega 20 ühe vastu võiduajamisel üllatusvõidu. Sellele järgnes aga veelgi suurem jahmatus, kui võidukas ratsutaja pärast finišijoone ületamist sadulast maha varises.

Hipodroomi juures töötanud arst John A. Voorhees tormas teda läbi vaatama, kuid pidi mehe kohapeal surnuks kuulutama — ratsasportlast oli tabanud südamerabandus.

„Pingutus ja erutus osutusid liiga suureks,“ kirjutas päevaleht New York’s Daily News, kus märgiti ka, et hukkunud ratsutaja „meeldis kõigile“ ning oli „sadularuumis ja tallis favoriit, kes suhtus oma töösse jäägitu pühendumusega“.

Hayes oli surres 22 aastane (või 35 aastane, nagu väitsid mõned teised tolleaegsed ajalehed). Usutakse, et võiduajamise võitnud hobune nimega Sweet Kiss („Magus Suudlus“) ei võistelnud enam kunagi; samuti olevat talle pärast saatuslikku jooksu pandud hüüdnimi „Sweet Kiss of Death“ („Magus Surmasuudlus“).

Peaaegu sada aastat hiljem pole ikka veel selge, miks Hayes õigupoolest suri. Surma põhjuse kohta levisid toonases ajakirjanduses vastakad väited. Mõnede teadete kohaselt sai saatuslikuks võistlemisega kaasnenud närvipinge, teised osutasid, et südamerikke võis põhjustada kehakaalu kiire langetamine 59 kilogrammile.

„Ta oli sunnitud 24 tunni jooksul vähendama kehakaalu peaaegu kümne naela (4,5 kg) võrra,“ kirjutas ajaleht Buffalo Morning Express. „Veel samal hommikul veetis ta mitu tundi maanteel sörkides, et lisakilodest vabaneda. Ta pingutas, higistas ja sundis end janu kannatama, ning oli seetõttu stardis sadulasse ronides nõrk ja väsinud.“

Igatahes väidab Guinnessi rekordiraamat, et džoki suri võiduajamise ajal. „Hoolimata äkksurmast jäi Hayes kuidagi sadulasse püsima piisavalt kauaks, et hüpata üle viimase takistuse ja ületada finišijoon esimesena,“ seisab raamatus.

Nädal hiljem maeti Frank Hayes samas siidist ratsutamiskostüümis, mida ta kandis oma elu esimese ja viimase võiduka võistluse ajal.