Stonehenge võib olla ehitatud searasva abiga
Kuigi teadlased on Stonehenge'i lähistelt leidnud juba varem searasvaga määritud keraamikat, viitavad nüüd leitud küpsetatud sigade jäänused, et pottides olevat rasva kasutati hoopis kivide liigutamiseks, vahendab Science Mag.
Varasemalt arvati, et rasvased potid olid seotud lihtsalt sellega, et tohututest megaliitidest koosneva rajatise ehitajad vajasid söögipoolist ning tarvilikku toitu valmistati ja jagati laiali savipottides. See aga oleks tähendanud seda, et võrdlemisi väikeste pottide tarvis oleks olnud vaja liha väiksemaks lõigata.
Nüüd leitud sigade jäänused aga viitavad, et sead küpsetati hoopis tervena tule peal valmis. Teadusajakirjas Antiquity samal teemal ilmunud uurimuse koostanud teadlased väidavad, et keraamikat kasutati hoopis rasva kogumiseks. Kogutud rasva abiga määriti aga kivide liigutamiseks mõeldud kelke sisse ning organiseeriti seega suured kivid vähema vaevaga ehitusobjektile.
Viimased uurimused näitavad, et Stonehenge'i ehitamiseks kasutatud kõige kaugemad kivid pärinevad Walesist, umbes 230 kilomeetri kauguselt ehitisest endast ning megaliidid transporditi ehituskohta just mööda maismaad. Praegu valitseva teooria kohaselt kasutati nende transpordiks kelke, mis palkide peal ehitusplatsile veeretati.
Varasemalt on küll ka väidetud, et transport võis toimuda mööda merd, kuid leitud searasvamahutid kinnistavad veelgi enam kelkudega mööda maad liigutamise teooriat.
Uurimisrühmad on ka varasemalt katsetanud, kui kiiresti selliste kelkude abiga kive mööda maismaad liigutada saaks. Katse käigus selgus, et tonnist kivi suutsid vaid kümme inimest liigutada kiirusega kolm meetrit viie sekundi jooksul. Searasva abiga võis see aga veelgi libedamalt käia.
