Selle saare elanikud esinesid hiljuti avalikkuse ees originaalse turiste meelitava trikiga: kuulutasid, et soovivad ajaarvamisest üldse loobuda ja muuta oma kodupaiga maailma esimeseks ajavabaks vööndiks. (Et see oli turundustrikk, selgitasid nad hiljem.)
Pärast pikka polaarööd, mille vältel päike ei tõuse novembrist jaanuarini, soovisid nad võtta viimast suvest, mil päike särab taevas 18. maist 26. juulini.
Sel perioodil lüüakse konventsionaalsele ajaarvamisele suuresti käega, mistõttu pole tavatu näha inimesi väga hilistel tundidel mitmesuguste tegevustega tegelemas, nt majapidamistöid tegemas, ujumas või palli mängimas. Kuna kogu aeg on valge, magatakse siis, kui tuju tuleb.
"Päevavalgus on siin pidev ja me käitume vastavalt," selgitas Sommarøy elanik Kjell Ove Hveding ajakirjandusele. "Paljude jaoks meist tähendaks tava ametlikustamine lihtsalt põlvkondi kestnud traditsiooni formaalset tunnustamist."
Taoline plaan võis tunduda juba eos pentsiku naljana, ent kohalikud võtsid asja ometi täie tõsidusega — ja on tõsi, et Sommarøyle on pärast seda hakanud rohkem turiste reisima.
Sommaroilased käisid endi sõnul kohtumas Norra parlamendiliikmega, et anda üle petitsioonile kogutud allkirjad ning arutada püüdluse praktilisi ja juriidilisi järelmeid.
Pikkade talveööde ja suvepäevade tõttu on Sommarøy saart juba hakatud kutsuma "paigaks, mille aeg on unustanud", ning saart mandriga ühendavat silda kaunistavad kellad, mitte tabalukud, mida võib näha mitmel pool mujal maailmas sildade küljes.
