VAATA PLANEEDIKAARTI | Inimkond on väljaspool meie päikesesüsteemi avastanud juba 4000 planeeti
Pärast märgilist avastust sai eksoplaneetide otsimine ja uurimine kosmoseagentuuride üheks kõige olulisemaks eesmärgiks. Nagu paljude teiste kosmoseprojektide puhul, oli esirinnas just NASA, kes saatis 2009. aastal kosmosesse oma Kepleri kosmoseteleskoobi, mille eesmärk oligi selliseid planeete otsida. Oma üheksa tegevusaasta käigus leidis teleskoop üle 2600 eksoplaneedi.
Just selle aasta juunis teatas NASA, et praeguseks on leitud vähemalt 4000 eksoplaneeti ning nüüd, juuli alguses saadi valmis ka video, kus kõigi nende asukohad ära näidatakse. Nende otsimisega tegeleb nüüd järgmine kosmoseteleskoop - TESS - mis kasutab selliste planeetide tuvastamiseks transiitmeetodit, ehk jälgib tähti ning seda, kui nende eest midagi mööduma juhtub. Pisut üle aasta tagasi kosmosesse saadetud teleskoop on praeguseks avastanud üle 700 võimaliku planeedi.
Kuid plaane kaugemaid planeete seirata peavad teisedki - Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) tahab juba sel aastal kosmosesse saata CHEOPS-i nime kandva eksoplaneediotsija. See konkreetne teleskoop peaks lisaks eksoplaneetide tuvastamisele olema võimeline ka hindama, kas nendel võiks olla elu.
Ka NASA pole lõpetanud, 2021. aastal on plaanis kosmosesse saata James Webbi nime kandev kosmoseteleskoop. Tegemist on võimsa projektiga, mida on juba korduvalt edasi lükatud ning mis vahepeal oli isegi projekti venimise tõttu katkestamise ohus. Teleskoop on nii suur, et ei mahu korraga Ariane 5 kanderaketi pardale ära ning tuleb seetõttu orbiidile saata ilmselt mitmes osas.
Artikli päises olevas videos on hästi näha, kuidas Kepleri kosmoseteleskoobi abiga 2009. aastast alates leitud eksoplaneetide hulk hüppeliselt tõusis. Arvestades palju sarnaseid teleskoope lähiajal taevalaotust seirama minemas on, võime juba 10 aasta pärast olla avastanud 40000 eksoplaneeti.
