Viirusi hävitav valk tõotab uudseid vaktsiine ja vähiravimeid
Viiruste geneetiline informatsioon koosneb väikestest ehitusklotsidest, mida nimetatakse RNA nukleotiidideks. Hiljuti avastati, et üks teine valk - ZAP (Zinc finger Antiviral Protein) - on võimeline nendest nukleotiididest tuvastama guanosiine ning end nende külge siduma, takistades viiruste levikut või neid koguni hävitades. ZAP-i on kasutatud Moloney hiire leukeemia viiruse ja Sindbis viiruse raviks.
Miks see oluline on? Näiteks HI-viirus on tavaliselt võimeline ZAP valkude eest pagema, kuna see on arenenud selliseks, et selles on väga vähe guanosiine. Kui selliseid nukleosiide sinna aga juurde pookida, aitavad ZAP valgud aga selle hävitamisele kaasa. HI-viirus on aja jooksul evolutsiooniliselt arenenud vähe guanosiine sisaldavavks ning teadlased arvavad, et ZAP valgud võivadki olla üks põhjus.
Samas ei tööta valk üksi, siinkohal tulebki mängu KHNYN. "Kuna ZAP pole võimeline üksi RNA-d lagundama, aimasime, et mängus peavad olema ka teised valgud, mis aitavad seda teha," ütles proteiini avastanud teadusrühma juhtinud Mattia Ficarelli Londoni King's College'ist. Tema sõnul oligi nende eesmärgiks välja uurida, millised need teised valgud on, mis koostöös ZAP-iga viiruseid hävitavad.
Teadlaste sõnul hakkasid nad kohe pärast kahe valgu omavahelise seose avastamist katsetama, mis juhtub, kui nad KHNYN valgu hulka organismis muudavad. Seda katsetatigi ZAP-valgu toel HI-viirusega ning leiti, et tüüpilise viiruse puhul vohasid viiruse rakud umbes viis korda aeglasemalt, sellise viiruse puhul, millele oli geneetiliselt lisatud guanosiine, aeglustus viiruse levik aga lausa 400 korda.
Samu eksperimente korrati ka ilma ZAP-valguta ning leiti, et KHNYN üksinda ei pärssinud muundatud HI-viiruse levikut. Sama täheldati ka ainult ZAP-valguga katsetates - ilma KHNYNita ei olnud see võimeline guanosiinide külge kinnituma. Seega, kaks valku toimivad tihedas koostöös ning aitavad viiruseid meist eemale hoida.
"Meie uurimistöö üks võimalik rakendusviis on luua uusi vaktsiine ning ravida vähki," ütles samuti uurimuse kallal töötanud King's College'i teadlane ja lektor Chad Swanson. Tema sõnul on võimalik välja töötada mitteinvasiivsed vähiravimid, kuid enne kui selle kallale asutakse, tuleb veel põhjalikult uurida, kuidas ZAP ja KHNYN täpselt viiruste RNA-d sihikule võtavad ja hävitavad. Nii välditakse seda, et valgud eksklikult valet geneetilist informatsiooni sihikule võtaks.
