Satelliidid püüdsid pildile maailma suurima vetikaõitsengu

Lõuna-Florida Ülikooli teadlased püüdsid NASA satelliitide abiga pildile pruunvetika Sargassum õitsengu, mis ulatub Mehhiko lahest üle Atlandi kuni Aafrika läänerannikuni.

Teadlased selgitasid arvutisimulatsioonide abiga välja, et esmakordselt avastatud tohutu "vetikavöö" on tekkinud ookeanihoovuste mõjul. Vetikate suur hulk on selle ligiduses paiknevates rannikupiirkondades tekitamas probleeme, eriti juhul, kui see randa jõuab ning seal mädanema hakkab. Kuna nii Lääne-Aafrikas kui ka Ida-Ameerikas asub mitmeid turismipiirkondi, on probleem just neid laastamas, kuna inimesed ei soovi haisvate pruunvetikate läheduses puhata.

Kuigi mõistlikes kogustes on vetikas loomastikule hea ning pakub kilpkonnadele, krabidele ja kaladele elupaika ja toodab fotosünteesi abiga hapniku, on viimase aja olukord murettekitav. Kui varasemalt leidus vetikat väiksemates kogustes Mehhiko lahes ja Sargasso meres (mille järgi vetikas ka nime on saanud), siis nüüd on selle levikuala hüppeliselt tõusmas ning see on mereorganismidele ohtlikuks muutumas.

"Tõenäoliselt on ookeani keemiline koostis muutunud ja seetõttu on õitsengud kontrolli alt väljas," ütles pruunvetikaid juba 2006. aastast satelliitide abiga uurinud Chuanmin Hu. Täpselt nagu iga teise vetika puhul, võib ka Sargassumi osakaal vees hüppeliselt kasvada, kui sellel on sobivad elutingimused.

Teadlaste sõnul on Lääne-Aafrikast ja Amazonasest tulemas metsade vähenemise ja väetiste kasutamise tõttu hulgaliselt toitaineid, mis võivad olla vetikate arvukust mõjutanud. Praegused uuringutulemused näitavad seejuures, et laiaulatuslike õitsengute taga ei ole mereveetemperatuuri keskmise tõus.

"Lõppude lõpuks on see kõik aga siiski kliimaga seotud, kuna see mõjutab sademete hulka ja ookeanivee ringlust," selgitas Hu. "Samas näitavad meie uuringud, et õitsengute põhjuseks ei ole kasvav merevee temperatuur. Seega ei kao sellised tohutud õitsengud ilmselt lähiajal kuhugi."