Nüüd aga ohustab muistset puud nähtavasti läbi aegade suurim oht. Nimelt kisuvad turistid sellelt võsusid ja oksi, et neid suveniiridena kaasa võtta, ning ilmselt seetõttu on puu nii suures stressis, et on hakanud sugu vahetama.

Selle tõttu, kuidas puu kasvanud on, on Fortingalli kuulsa jugapuu täpset vanust keeruline määrata. Puul on mitu tüve, mis on aegade jooksul õõnsaks muutunud, tänu millele on puul raugaeas oma raskust kergem kanda.

Ajalooliste mõõtmiste ja 19. sajandil aset leidnud aastarõngaloenduse põhjal järeldavad asjatundjad, et jugapuu on vähemalt 2000, aga võimalik, et isegi kuni 5000 aastat vana. Igal juhul on tegemist Suurbritannia vanima puuga ja üldse ühega vanematest elusolenditest kogu Euroopas.

Taoline muljetavaldav ajalugu tähendab, et puust on kujunenud menukas vaatamisväärsus. Kahjuks pole puu jätkuv hea käekäik mitte kõigi külastajate jaoks esmatähtis. Victoria ajastul puu ümber rajatud kivist ja rauast kaitsepiire ei takista uudishimulikke, kes ronivad sellest üle, et murda oksi või jätta puu juurde "andidena" helmeid ja linte.

Puu on lugupidamatule kohtlemisele reageerinud murettekitaval moel. Tänavu kevadel kasvasid jugapuule punased marjad, mis annab märku sellest, et puu hakkab esimest korda elus sugu vahetama.

Jugapuud on alati ühesoolised — kas isased või emased — ning antud liigi puhul on soo vahetamine haruldane ja väheuuritud nähtus. Mõnede botaanikute arvates on soovahetuse põhjuseks stress. Tegemist võib olla ellujäämismehhanismiga, mis peaks suurendama liigi esindaja tõenäosust paljuneda.

Teadlased ei oska öelda, miks tolle konkreetse, varem isase jugapuu ülemistel okstel on tärganud marjad, mis muidu kasvavad vaid emas-jugapuudel, kuid on kogunud marju analüüsimiseks. Marjade seemned säilitatakse projekti raames, mille eesmärk on kaitsta jugapuude geneetilist mitmekesisust kogu maailmas.

Fortingalli jugapuud hooldavad inimesed paluvad kõigil, kes seda vaatama tahavad tulla, ilmutada puu suhtes lugupidamist ja seda mitte käperdada.