Igikeltsast leitud organismid võivad viidata, et kosmosest elu leidmine on lihtsam kui arvatud
Üks kohti, kus selline küsimus kõige teravamalt kerkib, on kosmos. Teadlased on loonud terve hulga erinevaid parameetreid, mille järgi elu võimaldavaid planeete otsitakse. Enamasti on selleks asumine nn asustatavas tsoonis (inglise k habitable zone).
Sellised planeedid ei asu oma tähest liiga kaugel ega ka liiga lähedal. Nii jõuab sinna piisaval määral kiirgust ja soojust, et võimaldada hulkraksete organismide elu. Asustatavas tsoonis asuvad planeedid on enamasti kõige tihemini vaatluse all, kuna seal saaksid teoreetiliselt teatud tingimuste täitmisel elada ka inimesed.
Kuigi vähemal määral uuritakse ka teisi planeete, on fookus planeetide uurimisel ning elu leidmisel just Maa sarnastel planeetidel. Värsked avastused viitavad, et see ei peaks tingimata niimoodi olema.
Jääs elutsevad olendid
Nimelt leidis bioloog Catherine Le Farge 2009. aastal Kanadast Aulacomnium turgidum liiki kuuluva sambla, mis oli igikeltsas olnud vähemalt 19. sajandi keskpaigast. Kuigi leitud samblal oli näha vaid üksikuid rohelisi kohti, peeti seda surnuks. Le Farge aga otsustas katsetada, kas tal õnnestub sammal taas elule turgutada. Katse õnnestus ning sammal hakkas taas kasvama.
Le Farge'i jälgedes otsustasid sarnaseid katseid teha ka teised teadlased ning üks briti uurimisrühm suutis koguni taaselustada 1500 aastat jääs veetnud sambla. Samblaid kaitseb lõpuni külmumise eest kuivamine, mis tähendab, et need lükkavad oma rakkudest vee välja ning jäätumine ei lõhu seega nende rakkude struktuuri.
Kuid samblad ei ole ainsad organismid, mis uskumatult külmades tingimustes väga pikalt ellu jääda võivad. Sarnaseid katseid on loomulikult läbi viidud keerulistele tingimustele ülimalt vastu pidavate bakteritega, kuid ka näiteks ümarussidega. Tennesssee Ülikooli teadur Tatjana Vižnivetskaja suutis nimelt elustada tuhandeid aastaid külmunud Siberi tundrast leitud ümarussid.
Kas mujal elutsetakse jää sees?
See kõik võib viidata, et ka teistel planeetidel ja taevakehadel võib suure tõenäosusega jää seest elu leida. Kui siiani on keskendutud valdavalt sellistele jäämassiividele, mille all end vesi võib peita (nagu näiteks Marsil, Europal või Enceladusel), viitavad uued avastused, et ehk tasuks tähelepanelikumalt uurida ka jääd ennast ning sealt elu otsida.
Selliseid, jääga kaetud taevakehasid on avastatud oluliselt rohkem kui veega kehasid, Jääd leidub näiteks erinevatel planeetidel, kuudel, komeetidel ning isegi hiidplaneetide rõngastes. Kui need kehad kunagi eluvormidega kokku on puutunud, võivad jäljed sellest või isegi need eluvormid ise jää sees elutseda. Veelgi enam, need võivad pärast üles sulamist isegi taas ellu tärgata.
