Sünoptik selgitab: miks oli laulupeoaegne ilm vaatamata kehvale prognoosile hea

Üks kõige positiivsemaid üllatusi laulupeo puhul oli ilm - kui ilmaprognoosid lubasid vihma, saatis peomelu üldiselt päikesepaisteline ja soe ilm, mis kohati pilvisusega vaheldus. Uurisime Riigi Ilmateenistuse juhtivsünoptik Helve Meiternilt kuidas see võimalik on.

Kuidas on võimalik, et pea kõik ilmaennustamisega seotud veebilehed/ilmateenistused ütlesid, et laulupeo ajal sajab, aga tegelikult ei sadanud?

Tegemist oli rünksajupilvedega, mille areng toimub madalrõhuala tingimustes. Me võime ennustada pilvede arengut, kuid seda, kus need täpselt vihma annavad, ei oska üksi prognoosmudel täpselt öelda. Erinevaid rahvusvahelisi mudeleid, millega ilmateenistused töötavad, on väga mitmeid, täpse prognoosi õnnestumine sõltub paljudest detailidest.

Arvestatakse näiteks:

• Maapinna tingimusi: niiskus, pinnatemperatuur jne;
• Tingimusi erinevatel kõrgustel maapinnast kuni 10 km: temperatuur ja selle muutus, tuule suund, kiirus, niiskus, õhurõhk jne;
• Pilvkatte paksust erinevatel kõrgustel, millest sõltub päikesekiirguse mõju või selle puudumine;
• Muid muutujaid, näiteks tolmuosakesed, tahm, soolaterad jne.

Ükskõik millise komponendi muutumise korral toimuvad muutused kogu ilmasüsteemis - kõik mõjutab kõike.

Ilmaprognooside koostamine on elutähtis teenus, infot saavad meilt nii lennundus- ja laevandusettevõtted, kui ka nt Päästeamet, kellele info ilmaolude kohta hädavajalik on. Seetõttu lähtutakse nii Eesti ja ka mujal maailmas ilmateenistustes prognoosimisel halvimast võimalikust. Nii näitasidki kõik prognoosid vihma, kuna saju tõenäosus oli väga suur – 60% (PS ilmateenistus.ee lehel on toodud vihmavõimalus %-des).

Ignoreerida selliseid näitajaid sünoptikud ei tohi. Siinkohal tahaksime kõikidele südamele panna, et ohtlike ilmaolude hoiatusi tuleks alati tõsiselt võtta, loodusjõud võivad olla vahel halastamatud.

Kui tihti selliseid olukordi ette tuleb?

Suvel rünksajupilvedega päris tihti. Nende täpset liikumist ja maha sadamise kohta on väga raske ette ennustada isegi 12 tunni lõikes. Parem on ennustus siis, kui sajupilved on radariekraanil juba nähtavad (st et olemas). Suvisel ajal areneb vihmapilv tihti aga juba 15-30 minuti jooksul.

Kas on midagi, mis võiks tulevikus ilmaennustamist veelgi täpsemaks muuta?

Selle nimel teevad kõik mudeldajad ja ilmaennustajad igapäevaselt tööd. Mudeliarendus on hetkel fookuses ning Eesti teeb praegu tööd liitumiseks Euroopa Ilmakeskusega (ECMWF), mis võimaldaks meil kvaliteeti veelgi tõsta. Rahvusvaheline koostöö on ilmaprognoosides üliolulisel kohal.

Kahjuks siiski absoluutselt kõike täpselt ette ennustada vaevalt õnnestub, sest juba üksik lõke, rääkimata vulkaanipursetest (nende tolm levib kõrgemal atmosfääris ka meieni), mõjutab päikesekiirguse jõudmist maapinnale ja pilve tekkimist, selle asukohta ning saju intensiivsust. Kindlasti aga annavad kõik valdkonnas tegutsejad endast parima, et tagada elanikkonna ohutus ja turvalisus.