Nostalgialaks: ehkki nõukogude autod olid defitsiit, reklaamiti neid vägevalt
Nõukogude Liidu autotööstus huugas omal ajal täistuuridel ent nagu Tesla Model 3 või VW ID.3 tänapäeval, nii olid Žigulid ja Zaporožetsid sellest hoolimata suur defitsiit. Ehkki autod ei pruukinudki vabamüügile kunagi jõuda, reklaamiti neid ikka, kasutades parimaid lääne meetodeid.
Selleks, et saada Volga, Žiguli või isegi Žaporožetsi õnnelikuks omanikuks, pidid sa kuuluma nomenklatuuri, olema kommunistliku töö kangelane või liidu rahvakunstnik.
Tavainimene pani nime autopoes kirja ja jäi kannatlikult oma järjekorda ootama. Just nagu Model 3 omanikud 3 aastat tagasi. Selle vahega, et neil on auto juba või kohe käes, nõukogude inimesed aga ootavad siiani oma lubatud autosid.
Keeruline autolubade süsteem ei tähendanud sugugi, nagu pidanuks autode olemasolu maha vaikima, otse vastupidi: reklaamidest pidi jääma mulje, et elu õitseb ja kusagil on inimesed, kes uute läikivate Žigulidega ka ringi vuravad.
Lisaks ametlikule automüügikorrale õitses ka must turg. Autoostulubasid müüdi raske raha eest edasi ning nutikamad nõukogudemaalased smugeldasid oma sõidukid ringiga välkalt sisse tagasi. Žiguli asemel Lada, otse Soomest!
Kas tootepaigutus või hädavajadus sõita?
Kuidas reklaamida nii, et jääks meelde, leviks kaugele, aga ei paistaks välja nagu odavmüük? Nõukogude filmikunsti varasalvest leiab mitmeid armastatud linateoseid, kus on usinalt tegeletud praeguses mõistes tootepaigutusega ehk kasutatud kohaliku autotööstuse uusimaid mudeleid.
“Briljantkäsi”, “Moskva pisaraid ei usu”, kõikvõimalikud miilitsafilmid, isegi lastefilmid kubisevad stseenidest, kus peategelaseks (või vähemalt peategelasel) auto. Üks näiteid, mis kohe meelde tuleb, on “Teisikud”, meie oma Jaak Joalaga kaksikpeaosas.
“Briljantkäsi” sisaldab seltskondlikku filmilõiku, kus üks tegelastest tutvustab Moskvitši uut mudelit ja publik seepeale vaimustunult plaksutab.
Teisalt toodeti nõukogude ajal sõiduautosid ikkagi suhteliselt vähe, aga millegagi pidid ka filmikangelased ju ringi sõitma.
Ent vene autod on jõudnud otsaga välismaistessegi filmidesse. Nagu teada, on Niva, tänase nimega 4×4 üks neist sõiduvahenditest, mis aastakümneid on kuulsust teeninud ka väljaspool kodumaad.
Kes on näinud 2013. aasta filmi “Walter Mitty salajane elu”, mäletab sealt ehk ka stseeni Nivaga. Vähem on teada, et nõukogude autosid näeb paaris James Bondi filmis ja joonistatud kujul Simpsonite multikas. Niisiis, popp kaup see vene raud!
Nõukogude telereklaamid
Nõukogude Liidus toodetud autodest vändati ka telereklaame. Enamasti oli tegu saatelõikudega, kus reporterid autot lähemalt tutvustasid: Eestis tehti sarnaseid tootetuvustusi kuulsas Reklaamiklubi saates.
