Nutisõltlase ABC: kust otsida abi kui nutiseadmest on saanud ahistaja?
2017. aastal uuriti Eesti inimeste nutiseadmete kasutamist ja saadi teada, et suur osa 16-24-aastastest istub telfas kolm ja rohkem tundi päevas. Sealjuures arvavad nad ise, et seadme kasutamise aeg on märksa lühem.
Alati ei ole nutiseadme kasutamine saatanast: alles hiljaaegu tutvustasime RMK uut “Loodusega koos” äppi, millest on abi matkajale ja niisama metsas jalutajale. Ent enamasti teeme me telfas… mitte midagi!
Kõik ekraanid kokku
Kui palju sa nutiseadmes aega veedad? Seda saab järele vaadata kui otsida telefoni seadetest üles alajaotus “Screen Time”. Sealt saab määrata ka ajapiirangu seadmekasutusele ning valida äpid, mis alati “elusad” on.
Tuleks tõele näkku vaadata ja küsida, kas sa ikka tahad, et üks vidin su elust nii palju aega viib ja seda suures osas määrab?
Mida sa seal ekraanis üldse teed? Uuringute põhjal skrollid. Sotsiaalmeediat. Näoramaatut. Instat. Snapchati. Tšätid. Messengeris. WhatsApp’is. Viberis. Ja siis skrollid veel. Vahepeal loed Delfit. Võib-olla ka aksekat…
See pole veel kõik! Ega’s nutitelefon pole ainus ekraan, mida sa päeva jooksul vahid. Tõenäoliselt on sul ka rüperaal või arvuti või tahvel või… telekas!
Teler, mis internetiga ühendub, pakub tuhandeid võimalusi aja surnukslöömisel. Eestlased vaatavad päevas üle kolme tunni telerit.
Ja ehkki noorte seas on reaalajas teleprogrammi jälgimine langev trend, vaatab nädalas vähemalt korra TV-d ikkagi üle 90% inimestest.
Lööme nüüd need ekraanid kokku. Tulemus, kui see on ausalt kirja pandud, on ehmatav. Tekib küsimus, kuis üldse on jäänud aega töötegemiseks, poes käimiseks, näost-näkku suhtlemiseks? Ega eriti ei jäägi aega. Aina on kiire.
Selline elu, kus sa ainult tarbid teiste toodetud (enamasti väheväärtuslikku) sisu pole elamist väärt. Muutust on vaja ja kohe.
Tee päevaplaan ja pea sellest kinni
Kõige lihtsam viis nutisõltuvust kontrolli alla saada on koostada päevaplaan ja seda ka järgida. Keeruline, aga tehtav on oma päevaplaan arhailisel moel suurele A2 paberile joonistada ja seinale panna.
Või siis võtta kalendermärkmik ja pliiats ja päevade kaupa tegemist vajavad asjad sinna üles kirjutada. Kõige tähtsam: päevaplaanist tuleb kinni pidada.
Leheküljel peaasi.ee on põhjalikult samm-sammult päevaplaani koostamine ära kirjeldatud ja sealt saab nõu, kuidas uut, planeeritud elu edukamalt alustada.
Loe edasi SIIT