KLÕPS | Taevane tulevärk: kosmoseteleskoop uurib üliereda tähe saladusi
19. sajandi keskpaigas kasutasid mitmed meremehed navigeerimiseks Kiilu tähtkujus olevat Eeta Carinae nimelist tähte, mis oli lõunapoolkera taevas üks eredamaid tähti. 1860ndatel aastatel kadus täht aga mõistatuslikult taevast.
Võimalus tähega juhtunu täpsemaks uurimiseks tekkis alles kosmoseajastul ning seda on ka Hubble'i kosmoseteleskoop juba üle 25 aasta jälginud, peamiseks põhjuseks just tähe mõistatuslik minevik. Uurimise tagajärjel on selgunud, et täht "kadus" plahvatuse tagajärjel tekkinud tolmupilve tagajärjel. NASA teadlaste sõnul elas täht oma eluaja jooksul üle terve hulga plahvatusi, mille tagajärjel see iga kord aina eredamaks muutus.
Tegelikult ei koosne täht aga ainult ühest, vaid lausa kolmest. Oletuslikult kolmest gravitatsiooni abiga üheks seotud tähest suurim aga õgis ühel hetkel ühe väiksema tähe ära ning selle tagajärjel tekkiski massiivne plahvatus, mille tagajärjel täht meie taevalaotusest kadus. Plahvatuse tagajärjel eraldus palju tolmu ja tulikuumasid gaase, mis tähe varjasid.
Viimasel ajal on teadlased kasutanud Hubble'i teleskoopi, et vaadelda tähte ultraviolettlainepikkusel ning just nii artikli päises olev vapustav pilt saadigi. Teadlaste sõnul on sellel kujutatud magneesiumi kuma läbi sooja gaasi - gaaside uurimine on oluline, kuna aitab astronoomidel ja füüsikutel paremini mõista, kuidas ja miks plahvatus toimus ning seeläbi õppida tähtede elu kohta.
"Me leidsime terve hulga kuumasid gaase, mis väljusid tähest 1840ndate aastate suure plahvatuse ajal, kuid mis pole veel ülejäänud Eeta Carinaed ümbritseva ainega kokku puutunud," ütles Arizona Ülikooli astronoom Nathan Smith. Tema sõnul on nad Hubble'i abiga tähte juba pikalt vaadelnud ning ei oodanud, et nad midagi sellist leida võiks.
Kuigi teadlased veel hetkel tähe eluteed põhjalikult uurivad, on nende sõnul aga üks selge - Linnutee teadaolevalt üks kõige suurema massiga täht lõpetab oma elu ühel hetkel võimsa supernoovaplahvatusega. Teadlased spekuleerivad, et see plahvatus võib tegelikult juba toimunud olla, kuid valgus pole veel meieni jõudnud ning seega ei saa me seda ka veel näha.
