Planeedijahtija avastas väikseima senileitud eksoplaneedi, mis võib aidata mõista Veenuse saladusi
Nagu nimi viitab, asub planeet L 98-59 süsteemis, Maast umbes 35 valgusaasta kaugusel. Lisaks L 98-59b-le leidsid teadlased samast süsteemist veel kaks planeeti - L 98-59c ja L 98-59d, mis on mõlemad Maast pisut suuremad.
Elu planeetidelt suure tõenäosusega otsida ei tasu, nimelt asuvad need nn Veenuse tsoonis ning seetõttu on suure tõenäosusega tegemist kasvuhooneplaneetidega, mille atmosfääri moodustavad valdavalt süsihappegaas ja lämmastik. Kõik planeedid saavad oma süsteemi tähelt korralikult radiatsiooni - kõige lähem neist 22 korda enam kui Maa, kõige kaugem aga 4 korda rohkem.
Samas ütlevad NASA teadlased, et atmosfääri kohta ei tasu ennatlikke oletusi teha ning planeetide atmosfääre tasuks põhjalikumalt uurida. Seda loodetakse teha teiste teleskoopide (eriti tulevikus kosmosesse jõudva James Webbi kosmoseteleskoobi) abiga ning loodetakse, et just L 98-59 süsteemis asuvad väga head planeedid, mida edasi uurida tasub, kuna need on maailmaruumi mõistes üpris lähedal ning ka planeetide orbiidid on sobivad.
"Väikeste planeetide atmosfääri uurimiseks peavad planeetidel olema lühikesed orbiidid ning süsteemi täht peab olema väga ere. Sellistele tingimustele vastavaid planeete on keeruline leida ning tuleviku-uuringute seisukohast on praegu avastatud süsteem suurepärane," ütles NASA astrofüüsik Veselin Kostov. L 98-59b orbiit on näiteks vaid 2,25 Maa päeva, L 98-59c ja L 98-59d orbiidid on vastavalt 3,7 ja 7,5 päeva.
L 98-59 keskmes asub M-spektriklassi kuuluv punane kääbustäht, mis on kõige levinum tähetüüp üldse. Just nende tiheda esinemissageduse tõttu pakuvad tähed teadlastele tõsiselt huvi ning astrofüüsikud tahavad rohkem teada nii selliste tähesüsteemide enda kui ka seal paiknevate planeetide kohta.
Teadlased loodavad, et planeetide uurimine võimaldab neil mõista ka seda, miks Maal tekkis elu ja Veenusel mitte. "Jätkuvalt on õhus palju küsimusi, miks Maa on asustatav, aga Veenus mitte. Kui me leiame enda ümbert teisi sarnaseid planeete ja saame neid uurida, võime ka nendele küsimustele vastused leida," ütles Goddardi kosmoselennukeskuse astrofüüsik Joshua Schlieder.
