Nurmenukuvaatluse tulemused üllatasid teadlasi

Aprilli- ja maikuus kutsusid Eestimaa Looduse Fond ning Tartu Ülikooli teadlased eestlasi osalema üle-eestilises nurmenukuvaatluses "Eesti otsib nurmenukke". Vaatluste käigus piiluti üle 210 000 nurmenuku õie sisse ja selleks tehti ligi 1700 vaatlust. Vaatlejad saatsid üle 3200 pildi. Vaatluste tulemused on natuke ootamatud ja annavad teadlastele uut mõtlemisainest.

Sellel kevadel toimus esimest korda üle-eestiline teadusalgatus „Eesti otsib nurmenukke“. Eestimaa Looduse Fond koos Tartu Ülikooli ja Teeme Ära talgupäevaga kutsus inimesi üles tegema nurmenukuvaatlusi, et seeläbi anda oma panus loodusteadusesse. Kokku kaardistati üle 200 000 taime ning tehti 1700 vaatlust. Esimesed hinnangud vaatluste tulemustele on üllatavad ning pakuvad teadlastele palju mõtlemisainet.

Nurmenukk on hea mudelliik ja aitab teadlastel teha laiemaid järeldusi maastikumuutuste ning meie looduse käekäigu kohta. „Kuigi teadustöid nurmenuku kui sagedase uurimisliigi käekäigu kohta on tehtud ohtralt – nurmenukk pälvis oma huvitava paljunemissüsteemi tõttu juba evolutsioonibioloogia rajaja Charles Darwini suurt tähelepanu – pole nii mastaapset uuringut nurmenukuga varem tehtud,” ütles Tartu Ülikooli bioloog Tsipe Aavik. „Korraldajatelt üüratult suur tänu kõigile sellises ajaloolises üleskutses osalenutele,“ ütles ta.

Harilik nurmenukk on Eestis veel laialt levinud taim ning inimesed tunnevad selle väga hästi ära, mistõttu sai kaasa lüüa suur hulk inimesi.

Nurmenukk on Eestis üpriski laialt levinud, kuid teda võib sagedamini kohata Põhja- ja Lääne-Eestis. Seda seetõttu, et ta eelistab kasvada kuival või mõõdukalt niiskel lubjarikkal mullal, mida leidubki rohkem rannikualadel. Lõuna-Eestis on mullad happelisemad, aga see ei tähenda, et teda seal üldse ei leiduks. Leida võib teda eelkõige niitudel, parkides, metsaservadel ning ka teeäärtel, üldiselt eelistab ta päikesepaistelisi koht.

„Enamik inimesi ja kooliõpilasi, kes üleskutse peale nurmenukke kaardistasid, tegid enda elu esimest loodusvaatlust. See näitab, et tahe loodusvaatlusi teha ja teadusesse panustada on Eestis suur ka nende seas, kes tavaliselt sellega kokku ei puutu,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi looduskaitse ekspert Silvia Lotman. „Lisaks aitab juba ühe sellise vaatluse tegemise kogemus natuke paremini mõista loodusandmete kogumise protsessi ja looduse mitmekesisuse uurimist,“ lisas Lotman.

Vaatluse tegemiseks pidi määrama nurmenuku õietüübi – kas S või L. „Maastikel leidub neid õietüüpe üldjuhul võrdselt – pooled on üht ja pooled teist tüüpi. Võib küll esineda pisikesi kõikumisi, kuid üldiselt peaks asi olema tasakaalus,“ seletas Aavik lahti esmaseid tulemusi. „Väga üllatuslikult on aga S-tüüpi taimi esialgsete tulemuste põhjal ligikaudu 15% rohkem. Eks peame andmeid veel analüüsima, selle huvitava tulemuse põhjusi uurima ning hindama, kas on sellistel mustritel mõju ka nurmenuku elujõulisusele. Loodusliku mitmekesisuse säilimine on teema, mis ei kaota enda aktuaalsust, vaid pigem muutub pidevalt põletavamaks, mistõttu teadus peab andma vastuseid,“ lisas Aavik.

„Eesti otsib nurmenukke“ on kodanikuteaduse aktsioon, mille abil kogutud andmed aitavad muuhulgas hinnata ökoloogilisi muutusi Eesti poollooduslikes kooslustes, mis on kogu Euroopas kaitse all Natura 2000 võrgustiku kaudu. Kaitsealadel säilivaid looduskooslusi toetavad rohumaad ja põlluservad kaitsealade vahel, mille kaudu saavad liigid levida. Nurmenukk kui rohumaadel laialt levinud taim võimaldab uurida sellise rohelise võrgustiku toimimist kogu Eestis.

Algatus on osa looduskaitsekommunikatsiooni projektist NaturallyEst ja seda rahastavad Euroopa Liidu programm LIFE ja SA Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lugu ilmus lehel nurmenukk.ee