Artikli päises oleva pildi tegid astronaudid 22. juuni hommikul ning sellel on näha kitsa sambana kerkiv vulkaaniline tuhk ning nn vihmavarju piirkond (ingl kl. umbrella region), kus ümbritseva õhu ja tuhasamba tihedus võrdsustuvad ja sammas enam kõrgemale ei kerki.

Mitmed satelliidid ja ka astronaudid ISSi pardal nägid selle tolmusamba kerkimist ja kandumist ida suunas, kuna Vaikse ookeani põhjaosas möllanud torm tõmbas tolmu oma keerisesse.

Satelliidipilt Raikoke vulkaanist

Erinevalt oma alatasa aktiivsetest naabervulkaanidest Kamtšatka poolsaarel on Raikoke pursanud väga harva. Viimane aktiivsuspuhang oli aastal 1924 ning arvatakse, et enne seda plahvatas vulkaan aastal 1778.

Vulkaani magav periood lõppes kohaliku aja järgi 22. juuni varahommikul kell 4, kui suur tuha ja vulkaaniliste gaaside sammas paiskus välja vulkaani 700 meetrise läbimõõduga kraatrist.

Vulkaanipurse ei kestnud pikalt - pärast mõnda plahvatust mägi rahunes ja tuuled hajutasid ka suurema osa tuhast.

Satelliidipilt Raikoke vulkaani purskest

Sel korral jõudis tuhk umbes 13 kilomeetri kõrgusele ja mõned satelliidiandmed ütlevad isegi, et osa tuhast jõudis 17 kilomeetri kõrgusele.

Raikoke paiskas lisaks tuhale õhku ka suure koguse vääveldioksiidi (SO2)

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena