Kõigi meeste ühine esiisa elas seniarvatust vähemalt kaks korda kaugemas minevikus
Ühe hiljuti siit ilmast lahkunud ameeriklase DNA peitis endas jahmatavat saladust — Y-kromosoomi, mis tõi päevavalgele uut teavet meie liigi päritolu kohta. Tema DNA analüüsimine näitas, et kõigi inimeste viimane ühine esivanem isaliinis elas u 338 000 aastat tagasi ehk kaks korda kaugemas minevikus kui seni arvati.
Ühe võimaliku selgituse kohaselt said nüüdisaegsed ja ürginimesed sadu tuhandeid aastaid tagasi Aafrika keskosas ühiseid järglaseid. See oleks veel üks lisandus teadaolevatele näidetele liikidevahelisest paaritumisest (nt inimeste paaritumisest neandertallastega Lähis-Idas või salapäraste Denisi inimestega Kagu-Aasias).
Hiljuti surnud Albert Perry oli mustanahaline ameeriklane, kes elas Lõuna-Carolina osariigis. Mõne aasta eest saatis üks tema naissoost sugulane tema DNA-proovi geneaoloogilise analüüsi tegemiseks ettevõttele nimetusega Family Tree DNA.
Geneetikud oskavad taoliste analüüsida põhjal välja arvutada, kui lähedases suguluses me üksteisega oleme. Nüüdisajal on analüüsitud juba tuhandete inimeste DNA-d. Need andmed annavad mõista, et kõigi meeste Y-kromosoom pärineb ühiselt meessoost esivanemalt, geneetiliselt „Aadamalt“, kes elas u 60 000–140 000 aastat tagasi.
Perry puhul see eeldus aga paika ei pidanud. Kui ettevõtte DNA-tehnikud üritasid Y-kromosoomi alusel tema põlvnemist kaardistada, ei õnnestunud see neil sugugi. Albert Perry Y-kromosoom ei sarnanenud nimelt ühegi teisega, mida nad kunagi analüüsinud olid.
Kui Tucsonis tegutseva Arizona ülikooli geneetik Michael Hammer sellest kuulis, viis ta läbi täiendavad analüüsid. Tema töörühma uuring näitas, et Perry ei põlvnenud senipostuleeritud geneetilisest ürgisast. Tema Y-kromosoom oli nii teistsugune, et tema isaliin pidi ülejäänud inimkonna omast lahknema u 338 000 aastat tagasi.
See tähendab, et Y-kromosoomipuu on palju vanem kui arvati. Seda, kui palju vanem täpselt, peab näitama edasine uurimine.
Hammeri töörühm uuris ka ligi 6000 Aafrikas kogutud Y-kromosoomi hõlmavat andmebaasi ning leidis sarnasusi Perry Y-kromosoomi ja ühes Kameruni külas elavalt 11 mehelt kogutud kromosoomiproovide vahel. See võib anda aimu, millisest geograafilisest piirkonnast pärinevad Perry esivanemad.
Esimesed nüüdisaegse anatoomiaga inimeste säilmed pärinevad vaid 195 000 aasta tagant, mis tähendab, et Perry Y-kromosoomiliin pidi ülejäänud inimkonna omast lahknema ammu enne seda kui meie liik üldse tekkis.
Üks võimalus on, et Perry päris oma Y-kromosoomi mõnelt nüüdseks välja surnud ürginimeste populatsioonilt. Kui nii, tähendab see, et millalgi viimase 195 000 aasta jooksul said anatoomilises plaanis nüüdisaegsed inimesed järglaseid muistsete Aafrika ürginimestega.
Taolist hüpoteesi kinnitavad ka mõned tõendid. 2011. aastal uurisid teadlased Nigeerias Iwo Eleru nimelises leiupaigas välja kaevatud inimeste kivistisi. Kivististel ilmnes kummaline segu ürgsetest ja nüüdisaegsetest tunnustest. „Kameruni küla, mille elanikel tuvastati ebatavaline geneetiline signatuur, asub Nigeeria piiri lähedal ning Iwo Eleru ei jää sellest sugugi kaugele,“ osutas Hammer.
Iwo Eleru säilmete analüüsimises osalenud Londoni loodusloomuuseumi spetsialisti Chris Stringeri osutusel tõstab uut tüüpi Y-kromosoomi avastamine esile vajadust Sahaara kõrbest lõuna poole jäävate nüüdisaafriklaste geneetiliste andmete ulatuslikuma kogumise järele. „Nii Lääne-Aafrikas Iwo Elerus kui ka Kesk-Aafrikas [Kongo Demokraatlikus Vabariigis] Ishangos avastatud vanimad inimkivistised on ootamatult ürgsete tunnustega, mistõttu paistab väga sedamoodi, et nüüdisinimese arengulugu Aafrikas on seniarvatust märksa keerukam.“
