Lahendus veeprobleemile? Teadlased leidsid Atlandi ookeani alt ulatusliku mageveereservuaari
Columbia Ülikooli teadlased avastasid Ameerika Ühendriikide idaranniku lähedalt tohutu mageveereservuaari, mis peidab end mere all, vahendab NY Post.
"Me teadsime ka varem, et merepõhja all võib leiduda magevett, kuid me ei teadnud, millises ulatuses," ütles Columbia Ülikooli teadlane Chloe Gustafson. Tema sõnul võivad sellised mageveereservuaarid paikneda ka mujal maailmas ning olla teatud piirkondades hädavajalikud mageveeallikad.
Teadlased kaardistasid magevett mitu aastat vältava projekti käigus, milleks kasutasid nad elektromagnetlaineid. Esimesed teated mageveest piirkonnas pärinevad aga 1970ndatest aastatest, kui naftat puurivad ettevõtted andsid teada, et kohati satuvad nad hoopis magevee otsa.
Tegemist on tõsiselt suure reservuaariga, mis maapinnal paiknedes moodustaks umbes 38 000 ruutkilomeetrise pindalaga järve. Võrdluseks, Eesti kogupindala on umbes 45 000 ruutkilomeetrit.
Uurimuse kohaselt on tegemist ühe tervikliku reservuaari, mitte hulga väiksemate, omavahel ühendatud allikatega. Enamasti paiknevad sellised reservuaarid 180 kuni 300 meetri sügavusel ning võivad ulatuda rannikust kuni 100 kilomeetri kaugusele.
Mageveereservuaaride kujunemise taga on teadlaste hinnangul 15 000 kuni 20 000 aastat tagasi toimunud protsessid, kui suur hulk maailma veest oli üle kilomeetri paksuse jää all kinni. Merevee tase oli toona oluliselt madalam ning suur hulk praegusest merepinnast oli toona vee peal. Kui jää sulas, tekkisid setetest jää pealmistes kihtides jõgede deltad ning magevesi jäi nende alla kinni. Hiljem tõusis aga merevee tase ning nii jäigi magevesi põhja.
Teise variandina on aga välja käidud ka maapinnalt lähtuva magevee olemasolu, mis samuti oma mõju avaldada võib. Teadlaste tööst selgus näiteks, et vesi on ranniku lähedal kõige magedam, jäädes oma soolasuselt maalt leitava magevee ligi, kuid rannikust kaugenedes seguneb üha enam mereveega ning muutub soolasemaks.
Just seetõttu ütlevadki teadlased, et kuigi tegemist võib olla peaaegu mageda veega, on seda igal juhul vajalik veelgi magestada. Samas rõhutavad nad, et magestamine oleks sellise vee puhul märkimisväärselt odavam kui tavalise merevee puhul ning seetõttu võivad põuas või veepuuduses olevad piirkonnad nende avastuse abiga enda mageveeprobleeme leevendada.
