Evolutsiooni vingerpuss: noorte koljudele on hakanud kasvama sarved ja põhjus on su taskus
Päikesepaiste ranniku ülikooli teadlased Austraalias on dokumenteerinud luust sarvetaoliste moodustiste tekkimise nooremate täiskasvanute kolju tagaosas. Teadlaste hinnangul on tegemist inimkeha reaktsiooniga moodsale nutiajastule ning seda esineb üllatavalt palju.
Teame juba niigi, et nutiseadmed on muutnud meie eluviise - kuidas me loeme, töötame, suhtleme, ostleme ja isegi seda kuidas kohtingutel käime.
Senini ei teatud aga seda, et need pisikesed masinad meie ees modelleerivad ümber ka meie luustikku. Ehk siis mobiilseadmete kasutamine ei muuda mitte ainult meie välist käitumist vaid ka kehasid, milles me elame.
Uus biomehaanika valdkonna uuring toob välja, et noortel inimestel on arenenud kolju tagaosale sarvelikud ogad, kannused, nukid, eendid - või kuidas neid kõige parem nimetada oleks.
Moodustised on teadlaste hinnangul tingitud kaasaegse inimese pea rohkest kallutatusest ettepoole - ikka selleks, et erinevaid käes olevaid seadmeid vaadata. Pea asendi nihkumine ette poole suunab pea raskuse selgroo pealt ära, pea tagaosa lihastele. Lihaste pidev koormatus omakorda on vallandanud kõõlustes ja sidemetes luukasvu.
Kaalujaotuse muutumisest tekkinud koe lisandumist saab võrrelda näiteks naha paksenemisega jalataldadel ja kätel vastureaktsioonina kulutusele ja survele - Nahk parkub, aga kolju kasvatab rohkem luud vastueks pea raskuse toetuspunkti muutumisele.
Tulemuseks on sarvetaoline moodustis, mis koljust välja turritab, just kaela kohal. Luukasvu esineb peamiselt nooremaealistel täiskasvanutel ning teadlased arutlevad, et selle kehapoolse reaktsiooni põhjuseid tuleb otsida nutitelefonidest ning muudest käes hoitavatest seadmetest, mis väänavad inimese senist kehakuju.
Hoiatusi "sõnumikaela" ja "sõnumipöidla" ja muude sündroomide kohta on varemgi olnud, kuid need on karpaalkanalite probleemid, mitte inimese luustiku muudatused. Nüüd siis on tuvastatud ja esimest korda ka teaduslikult dokumenteeritud phone-bone ehk telefoniluu, mida seni ei olnud. See on füsioloogiline kohanemine kaasaegse tehnoloogia tulekuga igapäevaellu.
Teemast räägiti tegelikult juba mõnda aega tagasi, aga suuremat tähelepanu pälvis see alles nüüd. Esimene selleteemaline teadustöö avaldati juba 2016. aastal, kui 218 röntgenülesvõtte analüüsist nähtus, et 41 % noortel täiskasvanutel esines sarnane luukasv - seda oli palju rohkem, kui julgeti arvata.
2018. aastal avaldati järgmine teadustöö, mis uuris 1200 röntgenpilti Queenslandi elanikelt vanuses 18-86. Teadlased selgitasid välja, et luumoodustis on suurem noorematel inimestel ning mida vanem on inimene, seda pisem see on. Sarv leidub igal kolmandal inimesel.
Seega on ilmselt just kaasaegne tehnoloogia muutnud inimeste kehahoiakut ning käitumisharjumusi ja see mitte ainult ei tekita karpaalkanalite probleeme kaelas ja sõrmedes vaid ka inimese luustik on hakanud kasvatama lisaluud selleks, et pea raskuse jaotumise muutusega toime tulla.
Seda sarvelikku moodustist peaks olema ka käega tunda, kui kompida kolju alumist osa kukla pool.
