Tehisverega robotkala suudab ujuda 36 tundi

Väljaanne NewScientist vahendas Cornelli Ülikooli teadlaste uut saavutust robootika valdkonnas. Nimelt on teadlased loonud roboti, mis saab energiat omaenese kunstlikust vereringe süsteemist.

Pehmed Robotid, mis suudavad kala moodi ujuda, on juba mõnda aega olemas. Samuti pehmed robotid, mis pigistavad vigastatud südameid, et viimased kauem verd pumpaksid. Nüüd aga on teadlased loonud New Yorkis pehme roboti, milles on mõlemad omadused kombineeritud.

Robert Shepherd Cornelli ülikoolist arendas koos kolleegidega roboti, millel on kunstlik vereringe ja mis saab viimasest ka energia liikumiseks.

Kunstveri võimaldab robotil salvestada 325% rohkem energiat kui seda võimaldaks eraldi kaasaskantav aku. Kunstlik vereringe akumuleerib nii palju energiat, et robotkala võib rahulikult läbi vee kulgeda umbes 37 tundi.

Robot(kala) saab energia voolavast patareist. See on süsteem, mis koosneb kahest elektroodist ja vedelast elektrolüüdist, mis nende vahel voolab. Kui vedelik liigub ringi, siis annab see jõudu pumpadele, mis asuvad robotkala sabas, selja- ning rinnauimedes, vahendas Business Recorder.

Roboti välimus sai inspiratsiooni vöödilisest tiibkalast (Pterois) ja masin on võimeline ujudes edasi liikuma kiirusega üle 1.5 kehapikkuse minutis.

See teeb ümber arvutatult umbes 15 sentimeetrit minutis või siis 0.01 kilomeetrit tunnis. Kiirus esialgu midagi meeliülendavat ei ole, aga Sheperdi sõnul saab ujumiskiirust parandada.

Kunstlikus vereringes vedeliku liikumisel tekib efekt, mis on võrreldav õhupalli täis puhumisega - Kui vedelik surutakse ühe roboti saba külje poole, siis muutub selle kuju ja kõvadus, mille tulemusel vastaskülg surutakse kokku. Tulemuseks on saba paindumine ja liigutus.