Leitud: kaks uut eksoplaneeti, mis Maa lähedal ja võivad olla elukõlbulikud
Teadlased avastasid äsja kaks seni kõige Maa-sarnasemat eksoplaneeti — ja need asuvad meile päris lähedal! Avastatud planeedid kuuluvad nüüdsest 19 potentsiaalselt kõige asustamiskõlbulikuma Päikesesüsteemi-välise planeedi hulka.
Vaid 12,5 valgusaasta kaugusel Jäära tähtkujusse kuuluva naabertähe ümber tiirlevatest kahest planeedist üks võib olla meie koduplaneedile kõige sarnasem kõigi seniavastatud võõrplaneetide seas.
"Need taevakehad meenutavad Päikesesüsteemi sisemisi planeete," selgitas avastust kirjeldava uurimuse juhtiv autor, Saksamaal tegutseva Göttingeni ülikooli astrofüüsik Mathias Zechmeister. "Nad on Maast ainult veidi raskemad ja asuvad nn elukõlbulikus vööndis, kus vesi saab esineda vedelal kujul."
Hoolimata suhtelisest lähedusest avastati Teegardeni täht, mille ümber eksoplaneedid tiirlevad, alles 2003. aastal. Too teadaolevatest tähtedest üks väiksemaid, meie Päikesest umbes kümme korda kergem, ligikaudu kaheksa miljardi aasta vanune punane kääbus osutus astronoomidele parajaks pähkliks.
Kolm aastat väldanud põhjalike vaatluste käigus sooritatud rohkem kui 200 mõõtmist viitavad selgelt kahele uuele planeedile, millele omistati tähistused Teegarden b ja Teegarden c.
Teegarden b asub oma tähele lähemal. 60-protsendise tõenäosusega jääb selle pinnal valitsev temperatuur 0°C ja 50°C vahele, tõenäoliselt lähemale 28°C-le. Maa-sarnasusindeksi ESI (ingl Earth Similarity Index) järgi on Teegarden b üldse kõige kõrgema skooriga eksoplaneet. Teegarden c jääb ematähest veidi kaugemale ja selle jahedam pinnatemperatuur -47°C meenutab rohkem temperatuuri Marsi pinnal.
Ehkki ESI-skoor ei tähenda tingimata, et kumbki planeetidest tegelikult inimestele elamiseks kõlbab, on see kahtlemata paljutõotav. Zechmeister leiab, et kui kummalgi planeetidest on atmosfäär, võivad need eluks sobilikud olla.
"Mõlema planeedi minimaalne mass on võrreldav ühe Maa massiga ning kui planeedid koosnevad kas kivimitest, teatud protsendi ulatuses rauast või veest, on neil eeldatavasti ka Maa raadiusele sarnased raadiused," osutas teadlane.
Ehkki uurijate töörühma prognooside kohaselt teeb Teegarden b ühe tiiru oma tähe ümber 4,9 Maa päevaga ja Teegarden c 11,4 päevaga, võivad nende tiirlemisperioodid olla isegi lühemad, mis paratamatult vähendab planeetide elukõlbulikkuse tõenäosust.
Samuti on oluline silmas pidada, et me ei tea veel täpselt, kui kiiresti Teegardeni täht ise oma telje ümber pöörleb. Arvestades, et astronoomid mõõtsid planeetide avastamiseks radiaalkiiruseid, pole välistatud, et üks äsja tuvastatud planeetidest on tegelikult tähe pöörlemisest johtuv artefakt, ent tõenäoliselt pole seda mõlemad planeedid.
