Kas loomad kannatavad samuti päikesepõletuse käes?
Pärast pikka lumist talve on soojemate päevade ahvatlustele raske vastu panna. Mõistagi võib sellega kaasneda ka ebameeldivusi, nende hulgas päikesepõletus. Inimestel soovitatakse enne päevitamist keha päevituskreemiga sisse määrida. Kuidas on lood aga loomadega?
"Liiga palju päikese käes viibivad loomad võivad saada päikesepõletuse täpselt samamoodi nagu inimesed," väidab USA-s New Yorgis Bronxi linnaosas tegutseva looduskaitseühingu Wildlife Conservation Society pea-veterinaararst Paul Calle.
Küll aga võib öelda, et päikesekiirgus mõjub eri olenditele eri moodi. "Metsloomad on oma elukeskkonnaga fantastiliselt hästi kohanenud, mistõttu piirkondades, kus päikesevalgust on palju, on loomadel sageli soomused, suled või karusnahk, mis neid kaitseb", rõhutab Calle. "Lisaks on neil kombeks sel ajal, kui päike kõige eredamalt paistab, peituda urgudesse, varjulistesse kohtadesse või vette, sumbata vees või mudas, või pritsida enda peale tolmu või vett."
Millised loomad on päikesepõletuse suhtes kõige vastuvõtlikumad? USA-s Columbia ringkonnas Washingtonis tegutseva Smithsoniani instituudi riikliku loomaaia elevandimaja ja gepardikaitsejaama kuraatori Tony Bartheli osutusel on päikesepõletuse risk kõige suurem elevantide, ninasarvikute ja värskelt pügatud lammaste jaoks. Uuringud on leidnud päikesepõletuse märke ka nt sinivaalade, heeringavaalade ja kašelottide naharakkudest.
Mõned loomad on aga varustatud iselaadsete päikesekiirguse-vastaste enesekaitsemeetmetega. Näiteks on kaelkirjaku keele esimesed umbes 20 sentimeetrit mustad, ülejäänud keel aga roosa. "Mõned uurijad on püstitanud hüpoteesi, et kaelkirjakute keeled on arenenud mustaks, kuna loomad ajavad neid sageli suust välja. Must värvus kaitseb nende keeli päikesepõletuse eest," kinnitab Barthel.
Lisaks eritavad jõehobud roosakat vedelikku, mis imbub tilkadena nende näonahale, kõrvade taha või kaelale. On välja selgitatud, et see ollus neelab ultraviolettkiirgust ja pärsib bakterite vohamist.
Maod ja teised roomajad võivad täiendava kaitse eest olla tänulikud oma soomustele, mis lisaks ultraviolettkiirguse eest kaitse pakkumisele aitavad neil ka niiskust säilitada.
Mõned loomad, kellel bioloogiline "päikesekaitse" puudub, on välja töötanud oma nõksud. Calle’i osutusel kaitsevad mõned loomad end vaistlikult. Elevandid loobivad endale päikesepõletuse vältimiseks liiva selga. See on õpitud käitumine; elevandipoegi katavad liivaga täiskasvanud isendid.
Kui soovite oma lemmiklooma potentsiaalselt ohtliku ultraviolettkiirguse eest kaitsta, võite teda määrida koerte päikesekreemiga, mida müüakse loomapoodides. Lastele mõeldud päevituskreem peaks sama hästi sobima hobustelegi!
Siiski rõhutab Calle, et nii inimeste kui ka loomade puhul pakub kõige tõhusamat kaitse ereda kiirguse eest päikesevalguse vältimine.