PROOVISÕIT | Karkudel Polo, ehk Volkswagen T-Cross
Heaoluühiskonna esindajad ei tundu olema kõige teravamad pliiatsid, sest linnamaasturid näivad olevat tänapäeval populaarsemad kui puhas õhk, mida me hingamiseks vajame. Sest hoolimata kõigist jõupingutustest süsinikheitmete hulk hoopis kasvab, kuna aina enam ostjaid istub linnamaasturitesse – või viimastega sarnanevatesse "toodetesse" – mis on võrreldavast sõiduautost raskemad ja seepärast ka janusemad autod. Väikeautode turusektoris tuleb kasumi teenimiseks noodki punni pumbata, mille järjekordseks näiteks on hiljuti esitletud Volkswagen T-Cross.
Üldistades pole T-Cross midagi muud kui karkudele tõstetud Polo, mis viimasest 15 mm kõrgema kliirensiga ja mille istmed asuvad baasmudelist kümmekond sentimeetrit kõrgemal, mis teeb sisenemise/väljumise mugavamaks, eriti kui olete paindumatu selgrooga keskealine (või vanem) persoon. Need kaks esiveolist põhinevad samal MQB-platvormil ja tulevad samast Hispaania tehasest, ent T-Cross on baasmudelist 54 mm pikem ja 138 mm kõrgem ja ning praktilist väärtust lisab veel nende põhivarustusse kuuluv tagaiste, mida saab 140 mm ulatuses edasi-tagasi liigutada.
Askeetlikusse mootorivalikusse…
… kuuluvad esialgu kaks jõuallikat, milleks on kolme silindriga ottomootor (1,0 TSI) ja 1,6-liitrine „õlipõletaja“, millel silindreid ühe võrra enam. Ottomootorit pakutakse kahes võimsuses ja tagasihoidlikum (70 kW/95 hj) tuleb tehasest koos viiekäigulise käsikäigukastiga. Võimsam arendab 85 kW/115 hj ja seda pakutakse kas koos kuuekäigulise manuaal- või seitsmekäigulise automaatkäigukastiga (DSG). Lisaks neile on valikus veel 70 kW/95 hj arendav diiselmootor, mida saab koos viiekäigulise käsikasti või seitsmekäigulise „automaadiga“.
Malbemas seades 1,0 TSI saavutab kiiruse 100 km/h 11,5 sekundiga ja põletab 100 km läbimiseks keskmiselt 4,9 liitrit bensiini (siin ja edaspidi NEDC-tsükli kohaselt). Võimsamal versioonil on vastavad näitajad 10,2 s ja 4,9 l/100 km ja tootja kinnitusel polevat viimase näitaja korral vahet, millist käigukasti kasutatakse. Sama jutt käib ka diiselmootori kohta, mille keskmiseks kütusekuluks lubatakse 4,2 l/100 km, ent selle mootori korral on manuaalkäigukastiga versioon 0,6 sekundit käbedam kui seitsmekäigulise „automaadiga“ T-Cross (11,9 sversus12,5 s).
Vedrustus on baasmudeli omast puisem
Prooviauto oli varustatud võimsama ottomootori ja automaatkäigukastiga, mis peaks olema mõlemad kohustuslikud, kui ostate auto sõitmiseks (mitte vaatamiseks) ja hindate kasutusmugavust. T-Cross on baasmudelist tuntavalt raskem, mistõttu võib nõrgem jõuallikas maanteel jänni jääda, sest planeerimist nõuab möödasõitudel isegi võimsam versioon. Teisalt tuleb viimane tavaülesannetega ilusti toime ja „automaat“ säästab linnaliikluses ka tüütult sagedastest käiguvahetustest, mida tuleks teha, et vaid liitrise töömahuga mootori magusaimas momendialas püsida.
Maanteel kujunes keskmiseks kütusekuluks 5,5 l/100 km ja kui teil linnas liiklusega veab, siis võib isegi betooni vahel vähem kui kuue liitriga hakkama saada, sest minul jäi „linnakulu“ vahemikku 5,7-6,0 l/100 km. Sõiduomaduste poolest on T-Cross väiksemate linnamaasturite sarnaste „toodete“ hulgas üks tublimaid, ent selle vedrustus on Polost pisut puisemas seades, tehes konarlikul asfaldil arvestatavat tüminat. Kummalisel kombel jättis T-Crossist pehmema mulje isegi sportlik Polo GTI, mille vedrustus töötas pehmemalt ja hiirvaikselt.
Interjöör baasmudeli omast lihtsakoelisem
Uustulnukal tuleb Polole alla vanduda ka interjööri viimistluse ja müraisolatsiooni osas, sest isegi kalleima varustuse ja R-Line paketi korral on plastpinnad odavakoelise ilmega ja mulje ei parane, kui te nende pihta sõrmenukiga koputate. Maanteel kujunes siledal asfaldil interjööri mürataustaks 78-82 dB, mis jagunes võrdselt pooleks rehvimüra ja klaasipindade ümbrusest kostuvate tuulekohinate vahel. Mootor ei hakka kõrva isegi täiskoormusel kiirendades, ent karedal asfaldil võib rehvimüra nõrgema närvikavaga indiviidi alguses küll ära ehmatada.
Kujunduse osas on uustulnuka interjöör meeldiv ja praktiline. Tagaistme tagumise asendi korral jäi mul enda keskmise kasvu järgi seatud esiistme taha „maandudes“ põlvede ette ja pea kohale kolme sõrme jagu varu. Uksed katavad lävepaku ja interjöör on üle külvatud panipaikadega, millest esimesed uksesahtlid näivad toime tulevat ka 1,5-liitrise pudeli „majutamisega“. Pakiruumi maht jääb sõltuvalt tagaistme asendist vahemikku 385-455 liitrit ja kaheosalist tagaistme seljatuge maha käänates tekib autosse sileda põhjaga pakiruum, mille maht on kuni 1281 liitrit.
