Autoostu ABC: kolm müüti pruugitud auto ostul, mida müüjad osavasti ära kasutavad
Enne lugema hakkamist tasub aga meenutada, et erand kinnitab reeglit ning ka kõiki allpooltoodud soovitusi eirates on hea õnne puhul võimalik soetada mõistliku hinnaga korralik auto. Ent riskide maandamiseks on mõistlik pruugitud autot valides allpool kirjeldatud nüansse siiski silmas pidada.
Müüt nr 1: Automüügifirmast saab parema auto, kui eraisiku käest.
Seda müüti on hoolega kultiveerinud kõik kasutatud autode müüjad, kuna see on neile äriliselt kasulik. Oma peaga mõtlema asudes selgub siiski kiirelt, et ostetav auto on ikka täpselt selline nagu ta on, sõltumata sellest, kas müüja on arvel rahvastikuregistris või äriregistris.
Tõsi, äriühingust auto ostjat kaitseb tarbijakaitseseadus, kuid auto ostetakse ilmselt sõitmiseks, mitte selle üle kohut käimiseks.
Mõni firma annab ka pruugitud autole garantii, kuid sel juhul on tegu kas ülilühikese ajaga (nädal-paar on sisuliselt formaalsus) või maksab autoostja selle lihtsalt kõrgema hinna näol kinni.
Lisaks maksab ostja täiendavalt kinni müügimehe tööaja ja autosalongi või -aia ruutmeetri hinna. Eraisikult ostes neid kulusid reeglina ei kaasne ning auto on tõenäoliselt selle võrra soodsam.
Müüt nr 2: Korralikult täidetud templitega hooldusraamat tagab usaldusväärse ajaloo.
Tegelikkuses omab paberil hooldusraamat tihtipeale üksnes ilukirjanduslikku väärtust. See kehtib eriti välismaalt toodud autode puhul, kuna hooldusraamatu võltsimine ei ole professionaalide jaoks kuigi keeruline.
Ainus, mis auto eluloost tõeliselt usaldusväärse pildi annab, on margiesinduse infosüsteemis olev hoolduste ja remondiajalugu.
Seega tasub alati tunda auto ajaloo vastu huvi ennekõike esinduses ning kui müüja ei soovi seda protsessi kaasa teha, on tulevikus oma aja, närvide ja remondiraha säästmiseks mõistlikum kohe minema jalutada.
Loomulikult on olemas ausaid autoomanikke, kelle sõiduki paberkandjal hooldusraamat on identne elektroonilisega, kuid selle kontroll esinduses ei tee kunagi paha.
