Teadlaste sõnul on tegemist küll lõbusa avastusega, kuid selle tekkimise taga on puhtalt juhus. "Sarja fännid leiavad kindlasti, et see on ülimalt sarnane kuulsale logole. Oleme nõus, kuid kinnitame, et tegu on puhtalt kokkusattumisega," ütlesid Arizona Ülikooli teadlased, kes MRO pardal olevat kaamerat haldavad.

Hellas Planitia nimelisel tasandikul asuvas düünis olev "logo" on tekkinud düünide omavaheliste mõjude, laava ja tuule tagajärjel. MRO on ka varasemalt sarnaseid V-kujulisi düüniosasid pildistanud, seega on teadusprojektide pildisalves veel tähelaevastiku logole sarnanevat materjali.

Selle konkreetse pinnavormi puhul on teadlastel üpris hea oletus, kuidas see võis tekkida. Liivadüüni tunginud laava purskas pinnale ning jaotus düünis ühtlaselt ära. Samas ei olnud laavat piisavalt, et katta tervet düüni pinda ning nii tekkiski ebaühtlase kujuga laik. Tuuled ei suutnud laavat edasi kanda ning nii tekkis selle ümber omapärane tolmu- ja liivamoodustis.

Ajapikku puhusid tuuled aga liiva- ja tolmu tekkinud magmasaare ümbert ära, tekitades omapärase pinnast kõrgema pinnavormi, mis antud juhul juhtus olema täpselt Star Treki tähelaevastiku kujuga. Sisuliselt on tegemist metallivalu sarnase nähtusega, kus vormi moodustab liiv ning metalli asemel on laava.

MRO on Marsi ümber toimetanud juba 13 aastat, sondi esialgne planeeritud eluiga oli vaid kaks aastat. Orbiiteri sidesüsteemid on NASA-le väga olulised - neid plaanitakse kasutada Mars 2020 missiooni tarbeks, hetkel kasutatakse neid näiteks Curiosity ja InSight missioonidega side pidamiseks.