"Haamer kolksatab vastu meislit. Kivitükk mu ees lõheneb kildudeks ja sellest ilmub saladus, mis on mind oodanud üle 200 miljoni aasta. Mu selja taga on mäekülg, mis langeb mitusada meetrit allapoole jääga kaetud fjordi poole. Viibime Ida-Gröönimaal.

Oleme rahvusvahelise teadlaste rühma liikmetega end kiht-kihilt kivimitest läbi raiunud, et leida jälgi loomadest, kes elasid siin triiase ajastul 207 miljonit aastat tagasi. See oli tähtis ajajärk, sest siis võitlesid eri roomajate rühmad ei millegi vähema kui terve maailma valitsemise nimel. Võitluse teistsuguse lõpu puhul võinuks elu kulg Maal võtta hoopis teise suuna.

Kui triias u 252 miljonit aastat tagasi algas, olid meie planeedi kuningateks välimuselt tänaste krokodillidega üsna sarnased arhosaurused. Küll aga siis, kui triias u 201 miljonit aastat tagasi otsa sai, olid krokodilli­laadsed arhosaurused peaaegu täielikult kadunud. Miks see nii läks, on üks suuremaid paleontoloogilisi mõistatusi, mida olemegi siia kõledale mäeküljele lahti harutama tulnud. Me soovime, et küsimusele annaksid vastuse dinosaurused. Nemadki põlvnevad arhosaurustest, aga tekkisid palju hiljem kui ürgkrokodillide liin.

Kui esimesed dinosaurused ilmusid, elasid nad alguses ürgkrokodillide varjus, kuid said hiljem nende kibedateks konkurentideks. Me otsimegi siit Ida-Gröönimaalt just dinosauruste kivistisi, aga oleme seni leidnud üksnes krokodillilaadsete arhosauruste sekka kuulunud fütosaurusi."

Nõnda kirjutab juuni Imelise Teaduse kaaneloo autor ja minajutustaja, taanlasest paleontoloog Jesper Milàn. Ta on osalenud kolmel ekspeditsioonil Jamesoni maal Ida-Gröönimaal – viimati 2018. aastal. Üheskoos teiste riikide teadlas­tega otsib ta Gröönimaa kaljudest jälgi ja luid, mis annaksid uut infot ürgsete ökosüsteemide kohta ning aitaksid meil teada saada, kuidas dinosaurused maakera vallutasid.

Loe ürgkrokodillide ja dinosauruste heitlusest lähemalt juuni Imelisest Teadusest!