Appi, nad imevad minu verd ehk vaimukaid võtteid kihulastest ja sääskedest vabanemiseks

Linlane, kes julgeb rohealal autost välja astuda, saab ühekorraga imetud ja hammustatud ja eriti kehval juhul ka nõelatud. Meie põhjanaabritel, soomlastel tuleb varrukast vaimukaid soovitusi kihulastest ja sääskedest vabanemiseks. Mõni neist toimib ka päriselt.

Tänavune suvehakk on olnud ideaalne kasvulava lennukatele vereimejatele: üle Eesti tuleb teateid mustavate sääse- ja kihulasepilvede kohta, küsitakse, kuidas vabaneda jõledast sügelusest ning end putukate käest päästa.

Soomlased ja eriti saamid, kes tundra-aladel on harjunud end pussnoaga sääsepininast läbi murdma, jagavad Kaleva.fi lehele nõuandeid, kuidas kihulastest ja sääskedest lihtsate võtetega vabaneda.

Sharing is caring – anname tarkuseterad hea meelega oma lugejatele, kellest suur osa ilmselt on tänavu kevadel hääleka ja verejanulise nuhtlusega juba kokku puutunud, edasi.

Kihulane valib ohvri hääletult

Kui sääsed pinisevad tüütult ja kuuldavalt ning torkavad oma iminoka aplalt läbi naha, et sooja verd imeda, siis kihulased on lihasööja-putukad, kes lähenevad (kambakesi!) pea kuuldamatult ning “hammustavad augu sisse” ehk perforeerivad ohvri naha vereni jõudmiseks.

Olgu, parmud on veelgi jäledamad: nemad rebivad su küljest tüki liha ja lendavad sellega lähima puu otsa maiustama. Aga parmudeni läheb veel aega… paar nädalat. Ehkki viimase kuumalaine ajal olid ka need tüübid juba saama peal.

Üks peaaegu kindel asi on aga, et kuni 6-millimeetrised sinakashallid, mustad või pruunikad kihulased tuppa ei kipu, erinevalt sääskedest, kelle puhul piisab ühest isendist, et toatäie rahva ööuni rikutud saaks.

Väikesed hammustajad eelistavad viibida õues. Muuseas, ka linnas, näiteks parkides veesilma läheduses või isegi naabri aias koera jooginõu ümbruses.

Seda, mida asjatundjad läbi huumoriprisma ette võtta soovitavad, loe SIIT