12 levinud tehnoloogiamüüti, mida uskuda ei maksaks

Kuigi sotsiaalmeedia ja nutitelefonid on igapäevane nähtus, usutakse ikkagi kõlakaid ning ei teata, kuidas tooted päriselt toimivad. Business Insider reastas 12 kõige populaarsemat väärarusaama meie igapäevaste tehnoloogiatoodete kasutamisel, mille uskumine tuleks kohe ära lõpetada.

1. Mac arvutid ei nakatu viirustega

Ka Apple arvutid on pahavarale vastuvõtlikud. Kuigi Apple uhkustas, et nende arvutid ei ole nii haavatavad kui Windowsiga PC-d, muutis ettevõte oma turunduskeelt päris kiiresti pärast seda kui trooja-viirus tuhanded arvutid nakatas 2012 aastal.

2. Rakenduste sulgemine aitab Iphone aku kestvust pikendada

Nutitelefonide akude toimimise kohta on mitmeid müüte, kuid neist kuulsaim on see, et sulgedes rakendusi saab aku kestvust pikendada.

Tegelikult ei oma kõigi nende rakendusakende "ära pühkimine" seadme akukestvusele mõju.

2016. aastal kirjutas üks Apple fanaatik Tim Cookile ja küsis, kas Cook sulgeb oma telefonis taustal samaaegselt jooksvaid rakendusi ja kas see on akukestvuse seisukohalt tähtis. Kirjale vastati selgelt: "ei ja ei"

3. "Privaatsed" ja "incognito" internetilehitseja aknad tagavad anonüümsuse

Üks levinud väärarusaam on see, et "incognito" ja "private" on sünonüümid sõnale anonüümne. Meie internetilehitsejad pakuvad võimalust kasutada "incognito" režiimi Google Chrome brauseris ning "private" režiimi Safaris, kuid see tähendab lihtsalt seda, et brauser ise ei salvesta sinu netis surfimise ajalugu ega logi seda sinu kontodele.

Teisisõnu, need režiimid veebilehitsejas on lihtsalt selleks, et teised sama seadet kasutavad inimesed ei näeks sinu tegevusajalugu. Aga need režiimid ei varja mitte kuidagi sinu identiteeti ega teenusepakkujat nende lehtede ees, mida sa külastad. Seega, pea meeles, et sa ei ole neid reziime kasutades internetis anonüümne.

4. Nutitelefoni ei saa jälitada ilma GPSita

Kuigi GPS võimaldab väga täpselt mobiilse seadme asukoha määrata, on telefoni positsioneerimine võimalik ka Wi-Fi võrkude ja mobiilivõrkude abiga.

Möödunud aastal näitasid teadlased, kuidas on seadme asukohta võimalik järeldada muudelt sensoritelt nagu kiirendusmõõtur ja güroskoop kogutud informatsiooni abil.

5. Facebook kasutab telefoni mikrofoni, et privaatseid vestlusi pealt kuulata

Kuigi seda müüti on väga kerge uskuda kasvõi iseenda kogemuse pinnalt, on see lihtsalt vale. Kuigi peaaegu pidev privaatsusskandaal sotsiaalmeediahiiu ümber kasvatab skeptilisust, siis see lihtsalt ei ole tõsi (väidab Facebook).

Tihti on nii, et pärast mõnda vestlust sotsiaalmeediat vaadates pakub Facebook uudisvoo vahel reklaame, mis haakuvad hiljutise vestluse sisuga.

See tõstatab nii mõnegi küsimuse, kuid Facebook ütleb, et nad ei kasuta mikrofoni vaid inimeste huvisid ja muud profiili infot. Kuid mitte seda, millest inimesed valjusti räägivad.

6. Telefoni laadija külge jätmine kahjustab akut

On levinud arusaam, et täis akuga telefoni laadija külge jätmine kahjustab selle akut.

Põhimõtteliselt on see samal ajal nii õige kui ka vale. Laadija küljes olemine kui selline ei kahjusta akut mitte kuidagi, aga aku hoidmine 100% täituvuse juures pikemal ajaperioodil võib põhjustada selle kiiremat vananemist.

Mida tähendab "pikem periood" ei ole täpselt teada, aga mitmed eksperdid on öelnud, et vähemalt ööseks telefoni laadima panemine ei mõjuta aku vananemisprotsesse.

7. IPhone aku tuleks enne laadimist täiesti tühjaks lasta

Ka see on populaarne müüt, kuid Apple ütleb, et iPhone'i võib laadida millal iganes ilma muretsemata selle aku tervise pärast. Laadimistsükkel on ära kasutatud siis, kui tarbitud on 100% aku mahutavusest, aga see ei pea tulema ühest laadimisest.

8. Rohkem megapiksleid tähendab paremat kaamerat

Paljud inimesed hindavad nutitelefonide kaamerate headust megapikslite arvu järgi. Tegelikult on kaamera võimekuse taga muidki faktoreid ning näiteks pikslite suurus on palju tähtsam kvaliteedinäitaja kui pikslite arv. Suuremad pikslid suudavad vastu võtta rohkem valgust. Seega ei anna pikslite arvu jälgimine adekvaatset informatsiooni kaamera kvaliteedi kohta - tähtis on pikslite suurus ja sensor.

9. Kõrgem resolutsioon tähendab ka paremat nutitelefoni ekraani.

Nagu kaamerate kvaliteeti ei määra ainult pikslite arv, sõltub ka nutiseadme ekraani kvaliteet mitmest muutujast. Resolutsioon on üks neist faktoritest, aga kindlasti mitte ainus ega tähtsaim.

See, kas telefonil on näiteks OLED või LCD määrab ära selle, milline on ekraani värvisügavus ja kontrast ning seda sõltumata ekraani resolutsioonist.

See, mismoodi asjad ekraanil paistavad, sõltub muuhulgas ka mitmetest lisaomadustest ja nn sätetest - näiteks Apple iPhonedel on "True Tone," mis seadistab valge tasakaalu automaatselt sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast - seegi mõjutab seda, mismoodi mingi sisu ekraanil paistab.

10. Ipadi laadijat ei tohiks kasutada iPhone laadimiseks

Apple ütleb, et iPadi või Maci laadijate kasutamine nutitelefoni laadimiseks on igati ok. See võib isegi kiirendada laadimist võrreldes telefoni enda laadijaga.

Samas on mõned eksperdid öelnud, et kui iPadi (võimsamat) laadijat pidevalt ja regulaarselt kasutada, siis võib see pikemas plaanis telefoni aku ära kurnata.

Pikem plaan siin kontekstis on ikka päris pikk - umbes aasta, enne kui mingeid muudatusi aku efektiivsuses täheldada võib. Seega vahest Ipadi laadijaga telefoni laadimisest ei juhtu päriselt mitte midagi halba.

11. Magneti hoidmine arvuti lähedal kustutab selle kõvakettalt andmed

Tehniliselt ei ole see müüt isegi vale. Külmkapimagnetid ja muu tavalisem kaasaegse arvuti kõvaketast puhtaks ei pühi, kuid väga tugevad magnetid, mille magnetväli on tõsiselt fokusseeritud, siis võib see kõvakettale mõju avaldada küll. Tuleks veelkord rõhutada, et selleks on vaja väga väga suurt magnetit.

12. Mobiiltelefonid tekitavad vähki

Enamik uuringutest, mis seni tehtud, ei ole leidnud seost mobiiltelefonide kasutamise ja kasvajate arenemise vahel, kuid samas tuleb meeles pidada, et teadustööde hulk selles vallas on seni ka mõnevõrra piiratud. Kuna mobiiltelefonide kasutus muutub pidevalt on see tinginud selle, et pikaajalisi uuringuid ei ole tehtud. Lisaks on paljud uuringud seni keskendunud ainult täiskasvanutele, mitte aga lastele. Seega lühidalt: seni pole seost tuvastatud, aga uuritud on ka vähe.