Asteroid nimega 2006 QV89 on reedel Euroopa Kosmoseagentuuri poolt avaldatud värskeimas potentsiaalselt ohtlike maalähedaste taevakehade TOP 10 nimekirjas neljandal kohal.
Astronoomide hinnangul on tõenäosus, et see umbes 40 meetrise läbimõõduga taevakeha Maaga kokku põrkab hirmutavalt suur - 1/7299. Arvutuste kohaselt võib Maa ja asteroidi kohtumispäev olla 10. septembril.
Top 10 kõige murettekitavamate taevakehade nimekirjast on see küll neljandal kohal, aga samas on 2006 QV89 ainus, mis on planeeritud maast napikaga mööda lendama või kokku põrkama lähemate aastate jooksul.
Kõige suurema tõenäosusega Maaga kokku põrkav taevakeha nimekirjas on objekt nimega 2010RF12. See on 9 m läbimõõduga asteroid, mis lausa 1/16 tõenäosusega 05.09.2095 Maaga kokku põrgata võib.
Järgmine kord, kui suuremat hirmu peaks tundma, saabub 6. mail 2022, kui maast möödub lähedalt ca 16 m läbimõõduga asteroid, mis põrkab maaga kokku lausa 1/4464 tõenäosusega.
Tõenäosus 1/7299 ei ole küll iseenesest teab mis suur, aga lotopileteid tõttaksid sellise võiduvõimalusega ostma ilmselt kõik. Kui asteroid sel korral Maaga kokku ei põrka, tuleb see uuesti aastatel 2032, 2045 ja 2062.
Loterii puhul kehtib põhimõte, et mida suurem on võidusumma, seda väiksem on võidu tõenäosus. Eurojackpoti peavõidu (90 miljonit eurot) võitmise tõenäosus 1:95 miljonile, Bingo Loto peavõidu võitmine on oluliselt tõenäolisem – 1:1.7 miljonile.
Eesti Loto andmetel on Keno Loto peavõidu (300 000 eurot) saamise tõenäosus veelgi suurem, lausa 1: 800 000. Kui nii mõelda, siis on septembris asteroidiga pihta saamise võimalus ebamugavalt suur.
40 meetrise läbimõõduga asteroid on küll väike võrreldes selle vähemalt 10 km läbimõõduga tegelasega, mis dinosaurused Maalt pühkis, kuid sellegipoolest võib see palju pahandust tekitada: selle plahvatusjõud on umbes 1.5 megatonni, mis on rohkem, kui USA kõige võimsam tuumapomm.
Näiteks aastal 2013 Tšeljabinski kohal plahvatanud asteroid oli 20 meetrise läbimõõduga ning vigastas 1500 inimest.