Uni upitas inimesed troonile

Me magame kolmandiku oma elust lihtsalt maha. Miks ometi? Ajuteadlased on püstitanud terve hulga teooriaid, kuid ei ole täielikku üksmeelt ikka veel saavutanud.

Mõni arvab, et me magame, et säästa energiat ajal, mil niikuinii pole midagi paremat teha. Teised väidavad, et põhimõtteliselt magame me selleks, et und näha, sest ilma unenägudeta ei saa me inimes­tena funktsioneerida. On võimalik, et inimliigi edu võti seisnebki justnimelt võimes magada ja und näha.

Sünnitusarstil oli vastsetele vanematele häid uudiseid. Ta vastas nende murelikule pilgule naeratusega.

"Teie väikese poisiga on kõik kombes," ütles tohter. "Tegin talle kõik kehalised uuringud ja tal pole midagi häda. Palju õnne! Temast saab teile rohkesti rõõmu olema." Astunud paar sammu ukse poole, pöördus ta siiski veel korraks ringi. "Siiski on üks asi, mida teil tuleks tähele panna. Te näete peagi, et teie poeg hakkab regulaarselt teadvust kaotama ja niimoodi mitmeks tunniks korraga. Teil pole võimalik sel ajal temaga kontakti saada. Ta on täiesti omas maailmas, mõnikord tabab ta keha täielik halvatus ja teinekord võib ta viibida lausa surmasarnases seisundis. Teadvusetuse ajal kummitavad teda veidrad, mõnikord hirmutavad hallutsinatsioonid, aga selle vastu ei saa suurt midagi teha. Lihtsalt – et te teaksite!"

Vanemad vahtisid arsti šokeeritult, kuni mõistsid, et arst rääkis tegelikult sellest, et imikutel – nagu kõigil teistelgi inimestel – on kombeks aeg-ajalt magama jääda.

Sellise näitlikustava stseeni on välja mõelnud USA aju­teadlane Matthew Walker, et näidata, kui kummaline ja kompleksne nähtus uni tegelikult ikkagi on. Filosoofid ja teadla­sed on selle sügavama tähenduse üle aastasadu juurelnud, kuid siiani pole nad küsimustele une olemuse kohta ühest vastust leidnud.

Esma­pilgul võib küll tunduda veider, et see, kui me kolmandiku ööpäevast teadvuseta olekus veedame, saab organismi või evolutsiooni seisukohalt üldse kuidagiviisi oluline eelis olla. Tähendab ju kaheksatunnine uni seda, et me oleme tervelt kolmandiku oma elust inaktiivsed, lihtsalt vedeleme täiesti kasutult voodis.

"Uni on kriminaalne aja raiskamine ja jäänuk sellest ajast, kui olime veel koopainimesed," on öelnud leidur Thomas Edison. Võib arvata, et meile hõõglambi andnud mees ei tunneks tõenäoliselt süümepiinu selle pärast, et me osalt tänu tehisvalguse rohkusele magame täna­päeval märksa vähem kui varasemad põlvkonnad.

Loe une kohta lähemalt juunikuu Imelisest Teadusest!