Mõlemad pooled esitasid omapoolseid argumente ning üldine istung möödus konstruktiivses vaimus. Sõna said nii petitsiooniga Riigikogusse pöördunud kodanike poolt kutsutud eksperdid, kohalikud spetsialistid kui ka Terviseameti ja Tallinna Tehnikaülikooli esindajad.
Kodanikuaktivistide juht ning pöördumise põhialgataja Liis Ellert rõhutas, et ei soovi olla telekomiettevõtete tehnoloogia katsejänes. "Ükski majanduslik huvi ei saa olla suurem kui inimeste tervis," ütles ta ja viitas, et olemas on mitmeid pöördumisi nii teadlaste kui ka arstide poolt, mis nõuavad kiirgusnormide alla toomist.
Temapoolset juttu toetasid ka Rootsi onkoloog professor Lennart Hardell ja Washingtoni Riikliku Ülikooli emeriitprofessor Martin Pall. Hardelli sõnul on ta uurinud raadiolainete mõju inimestele juba kaks aastakümmet ning viitas erinevatele uuringutele, mis kinnitasid seoseid kasvajate ja raadiolainete vahel.
Washingtoni Riikliku Ülikooli emeriitprofessori Martin Palli jutus oli keskne 5G lainete pulseerimine ning selle võimalik mõju inimtervisele. Pall tõi välja, et sellised lained võivad erinevate uuringute kohaselt mõjutada nii dementsust, viljakusnäitajaid kui ka muutusi ajukeemias.
Eesti spetsialistid on rahulikud
TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Lauri Kütt professor avaldas aga arvamust, et praegused piirmäärad on piisavad ning lükkas ümber väited, et nendeni jõudmine on meelevaldne. "Tuleb tõdeda, et on uuringuid, mis näitavad, et ohutuspiirid on liialt kõrgel ja tegelikult hakkavad need meid mõjutama hoopis madalamalt, samas on ka praegused normid töötatud välja läbi põhjaliku teadustöö," ütles Kütt. Lisaks rõhutas ta, et hetkel on seadmetega seonduvad väljad meil oluliselt väiksemad kui ohutuspiirid.
Terviseameti ja sotsiaalministeeriumi seisukohad esitanud Jelena Tomasova kinnitas rahvaalgatuses välja toodud probleemi, et pikaajalised terviseuuringud puuduvad, kuna tegemist on uue tehnoloogiaga. Samas kinnitas ta Küti väidet, et elektromagnetväljade tasemed on meil oluliselt madalamad kui piirväärtused ning tõi selle ilmestamiseks välja kaks katset, mis Terviseamet läbi viinud on. Üks neist viidi läbi Teletorni juures ja teine lasteaedades, esimeses katses olid tasemed 30 korda alla piirmäära, teisel juhul lausa 10 000 korda.
Tomasova selgitas veel, et Terviseamet lähtub oma töös suurte rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni juures tegeleva teaduskomitee kokkuvõtetest ja analüüsidest. Tema sõnul vaatavad rahvusvahelised organisatsioonid hetkel piirmäärasid üle ning juhul kui neid muudetakse, muudab neid ka Terviseamet.
Tõnis Mölder, Riigikogu sotsiaalkomisjoni juht ja istungi üks moderaatoritest andis kohtumise lõpus teada, et nüüd on nii sotsiaalkomisjonil kui ka keskkonnakomisjonil novembrini aega, et oma seisukohad kujundada ja need esitada.
Kollektiivne pöördumine 5G keelustada on saanud 1122 allkirja ning saadeti Riigikokku menetlemiseks aprillis.
Istungit on võimalik täismahus järgi vaadata Riigikogu kodulehel.
