Liikluskomm: mis oleks, kui alandaks asulasisest piirkiirust 30 km/h-ni?
Piirkiiruse alandamise teemalised arutelud kütavad alati kirgi ning nende keskmes on alati inimene: ühtpidi on aeglasem kiirus turvalisem (suurem tõenäosus ellu jääda), teisalt aga ahistab teona venimine neid, kelle jaoks auto on lõbus sõiduvahend.
Niisiis on kiiruse langetamisel nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid ja ma ei ole kindlasti nende leeris, kes pimesi piirkiiruse langetamisele kaasa kiidavad.
Küll aga olen ma seda meelt, et kui on vaja, siis vaja. Kuid mida tähendab vajadus? Ja milline vajadus? Kelle vajadus? Mis siis ikkagi juhtuks, kui me piirkiirust alandaksime?
Kõige keskmes on inimene
Tuleb tõdeda, et asulasisesel teel piirkiiruse alandamise positiivsele mõjule on väga keeruline vastu vaielda maailmas, kus inimeste elu ja tervise kaitsmine on muutunud eesmärgiks ja asjaks iseeneses.
Tänane väärtus ja ülim eesmärk on sekkuda looduslikku valikusse ja hoida elus ka nõrgemad ja väetimad ning neidki, kes liiklejatena reeglitest üldse ei hooli.
Sellises taustsüsteemis ei jää mitte ühestki emotsionaalsest, juhi tahtmisest või tema enesetundest lähtuvast vastuväitest sisuliselt midagi alles, sest praktilised argumendid ei jäta võimalusi positiivseid mõjusid mitmeti mõista.
Toon välja ainult mõned neist ning ainuüksi alljärgneva kokkuvõttena on meil olemas kõik vajalik selleks, et hommepäev kogu Tallinna linnas suurim lubatud kiirus 30 km/h peale langetada.
Suurlinnades langetatakse piirkiirust ja keegi ei kurda
Piirkiirust on langetatud nii Oslos kui mõnes Londoni linnaosas. Ka Pariisis ja Helsingis. Ning loetelu võib jätkata, sest teema on aktuaalne kõikjal, kus linnad ummikutes vaaguvad ning heitgaasid silmad kipitama panevad.
Autojuhi seisukohalt on otsus piirkiirust langetada esialgu ehmatav: juhtidele tundub, et suuremal kiirusel liikudes edenetakse sihtpunkti suunas kiiremini. Kuid see mulje on tihti petlik.
Teekonna ajalise kestvuse linnas määravad hoopis teised tegurid kui sõidukiirus – roheline laine, ristmike hulk, ummikud ning isegi parkimiskoha otsimisele kulunud aeg.
Kasu, mis pisut kiiremini liikumisest saadakse, on üllatavalt väike, kui võitu üldse tekibki. Turvalisem liiklus on täiesti aga omaette positiivsete mõjude komplekt.
Sõltuvalt konkreetsest kohast ja liiklussituatsioonist võib kiiruse piiramine liiklusvoogu isegi kiiremaks muuta, nii nagu see on juhtunud seal, kus asulasisest kiirust on alandatud.
Kas tõesti ainult positiivsed muutused?
Väiksem sõidukiirus toob automaatselt kaasa päris pika loetelu positiivseid nüansse: väheneb autode poolt õhku paisatavate heitmete hulk, samuti sõidukite veere- kui ka mootorimüra ning ka tänavatolmu ja selles sisalduvaid nano-osakesi paisatakse õhku vähem.
