Energiajoogid mässavad südame rütmiga
Suhkruste ja kofeiiniga energiajookide populaarsus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ning osalt tuleb siin “süüdistada” nende seotust ekstreemspordialadega - energiajookide tootjad toetavad ekstreemsporti uljalt ning ekstreemsport on ka vaatajatele atraktiivne. Kui vaataja näeb ekraanil näiteks Ken Blocki vägitegusid energiajookide värvides, siis on ta altim poest just energiajooki haarama.
Koos jookide populaarsuse kasvuga on kasvanud ka terviseriskide nimekiri, mis selliste “stimuleerivate suppide” tarbimisega kaasneb. Ühest värskemast teadustöös, mis avaldati väljaandes “Journal of the American Heart Association” tuli välja, et isegi ühe energiajoogi tarbimine võib südamelöögid segi paisata.
Üleskutsed nende jookide keelustamiseks ning müügi piiramiseks on valjemaks muutunud pärast seda, kui nii mõnigi surmajuhtum on seostatud just energiajookidega. Need arutelud on aktiivsed ka Eestis ning päädinud sellega, et alaealistele kättesaadavust on piiratud.
Aafrikas näiteks on teada juhtumist, kus ühe konkreetse tootja energiajook kõrvaldati müügilt, sest see põhjustas jooki tarbinud meestel ohtliku ja kauakestva erektsiooni. Hilisemate uuringute käigus selgus, et selles sisaldus oluline kogus Viagrat.
Kuid peamine mure seoses energiajookidega ei ole nende mõju riistale vaid südamele - halvimal juhul on tagajärjeks surm. Siin ei mõelda teoreetilisi võimalusi vaid päris surmajuhtumeid, mida on energiajookidega seostatud. Just seda ohtu uuritigi põhjalikumalt eelviidatud värskes uuringus.
Teadlased andsid 34 inimesest koosnevale grupile 0.9 liitrit energiajooki või siis platseebot ning seejärel jälgiti järgneva nelja tunni jooksul elektrokardiogrammi abiga katses osalejate südametööd.
Sellest nähtus, et energiajoogiga sumina sisse saanute südame QT-intervall pikenes.
QT-intervalli pikkus sõltub südame löögisagedusest. QT-intervall on pikenenud mõne elektrolüütide tasakaalu häire korral, aga seda pikendavad ka mõned ravimid. Pikenenud QT-intervall (üle 450 ms) võib põhjustada ventrikulaarse tahhükardia tekke.
Keskmiselt oli energiajooke saanud katsealuste QT-intervall neli tundi pärast joogi tarbimist 6 - 7.7 millisekudit kõrgem võrreldes nendega kellele anti platseebot.
Igal juhul võib ebaühtlane QT-intervall olla väga ohtlik ning see võib põhjustada mitmeid potentsiaalselt eluohtlikke südameprobleeme ning uuringu tulemused näitavad, et energiajoogid võivad häirida südame tööd veel mitmete tundide jooksul.
Küll aga on vähem selgust selles, miks energiajoogid nii mõjusid. Varasemad uuringud on näidanud, et kofeiiniannused alla 400 mg/l kohta ei põhjusta elektrokardiograafilisi muutusi. Uuringus kasutatud energiajookide kofeiinisisaldus oli 304 ja 320 mg/l kohta.
Katses kasutatud jookides oli ka muid koostisaineid nagu tauriin ja B-vitamiin. Tauriin on aminohape, mida on inimese kehas ka loomuliku foonina ning mis tegelikult omab hoopiski südametööd soosivaid mõjusid. Ka B-vitamiini peetakse ohutuks.
Seega on energiajookides olevad koostisosad ja nende hulk eraldi vaadatuna justkui “tervislik.” Joogi mõju inimese südametegevusele on aga selline, et võib potentsiaalselt saatuslikuks saada.
Seda, kas uuringu tulemused on seletatavad nende koostisainete kombinatsiooniga, kavatsetakse nüüd põhjalikumalt vaadata kliinilistes uuringutes.
