Ookeanid nõrguvad vaikselt maakera sisemusse
Esmapilgul tundub, et see uudis võiks olla rõõmustav rannikul ja madalates piirkondades elavatele inimestele - kui maailmamere veetaseme tõus ähvardab, on ju tore, kui osa sellest ära voolab?
Liiga palju siiski rõõmustada ei ole mõtet, sest kliimamuutustega kaasnevat maailmamere veetaseme tõusu see äravool tuntavalt ei mõjuta - kliimamuutus tõstab maailmamere taset sajandite mõõtkavas, naturaalne vee välja nõrgumine on 10 000 korda aeglasem.
Norra teadlased on uurimustöös kirjutanud, et meie koduplaneedil elu hoidev vesi on juba sadu miljoneid aastaid vaikselt, aga järjepidevalt maakoore sisse nõrgunud. Protsess jätkub ikka veel, aga see on liiga aeglane, et kompenseerida merevee taseme tõusu, mis meie planeedil praegu kliimasoojenemise ja pooluste jää sulamise tõttu aset leiab, vahendas portaal futurism.com.
Teadustöös leiti, et merede tühjenemine maa sisemusse oli kõige kiirem umbes 150 miljonit aastat tagasi, kui hiidmanner Pangaea eraldus Gondwanaks ja Lauraasiaks.
See on igati loogiline ka - kui hiidmanner laguneb, on subduktsioon kõige kiirem. Tektooniliste plaatide liitekohtadest ning murrangujoontest lekib aga vett maakoore sisse ka täna.
Möödunud aasta lõpus oli juttu teadusuuringust, mille raames uuriti Mariaani süviku põhjas toimuvat ja leiti, et sealtkaudu voolab ookeanidest ära seniarvatust rohkem vett.
Täpselt prognoosida on keeruline, aga arvatakse, et 230 miljoni aastaga on niimoodi ookeanidest välja lekkinud umbes 50 meetri veetaseme jagu vett. Teisisõnu, maailmamere tase oleks 50 meetrit praegusest kõrgem, kui maakoores ei oleks looduslikke "äravookluauke." Või oleks veetase lausa 130 meetrit kõrgem? Ei tea, aga selline number on ka välja käidud.
New Scientist vahendas, et kui tühjaksnõrgumine jätkub praeguse kiirusega, jäävad ookeanid kuivale umbes 12 miljardi aasta pärast. Aga me ei pea selle pärast üldse muretsema, sest selleks ajaks on meie Päike juba ammu otsa saanud.
