Kaitseväe pearelvur: kui saaksin valida mistahes automaadi, siis valiksin LMT
(13)
Hankel parima pakkumise teinud LMT relvade arendamisel on arvesse võetud kõiki M16/M4 tüüpi automaatide puudusi ja seetõttu nimetatakse neid järgmise generatsiooni relvasüsteemiks. Uus-Meremaa on nimetanud LMT automaate lühendiga MARS (Modular Assault Rifle System). Eesti keelde tõlgituna – moodulitest koosnev relvasüsteem. See tähendab, et relva saab hõlpsalt komplekteerida erineva pikkusega vintraudade, sihtimis- ja lisaseadmete, harkjalgade, granaadiheitjate või päradega struktuuriüksuste tüübi ja lahingulise vajaduse järgi.
Suurem tabamistäpsus
Relvahanke eesmärgiks oli soetada käsitulirelvad, millel on suurem tabamistäpsus, väiksem kaal ning parem töökindlus võrreldes kaitseväe kasutuses olevate relvadega. Suurem tabamistäpsus saavutatakse monoliitse ülemise relvaraami MRP (Monolithic Rail Platform) kaudu, mis on freesitud ühest tükist 7075 T6, nn lennuki alumiiniumist. Monoliitse relvaraami ülaosa katab laesääre algusest kuni lukukoja lõpuni sihikuliist (STANAG 4694 sihikuliist, tuntakse rohkem nn Picatinny liistu nime all), mis tagab sinna kinnitatud sihtimisseadmete seadistuse püsimise. Koormustestis koormati LMT relvade raame neljast küljest 110 kg raskusega ning relvad lasksid ka pärast seda täpselt.
Suuremat täpsust tagab ka nn „vabalt“ kinnituv vintraud (ingl free-floating barrel), mida seni on kasutatud peaasjalikult snaipripüssidel. Ehituselt kinnitub selline vintraud ainult padrunipesa asukohast relva külge ning seetõttu ei mõjuta relva täpsust see, kuidas laesäär on laskmistel toetatud.
Tabamistäpsusele aitavad kaasa optilised sihtimisseadmed. Igale soetatavale LMT automaadile on ette nähtud punatäppsihik põhisihikuks ja mehaanilised sihikud varusihikuteks. Kui tavakohaste mehaaniliste sihikutega tuleb sihtimisel keskenduda kolmele punktile, sihtmärk-kirp ja diopterava ning seda tehakse ühe silmaga, siis punatäppsihik võimaldab sihtida mõlema silmaga, nähes seejuures kogu lahinguvälja. Laskur peab pilgu fokuseerima ainult sihtmärgile suunatud punatäpile, vähendades seega sihtimisvigu.
Kergem ja mugavam
Praegu kasutuses olevad automaadid ei ole algses konfiguratsioonis üleliia rasked, kuid kui need välja töötati, ei olnud neile ette nähtud täiendava lisavarustuse kinnitamist. Relvad muutsid raskemaks täiendavad lisa- ja sihtimisseadmed ning nende kinnituskronsteinid, mida tuli relvadele juurde panna. Soetatavad relvad on koos lisaseadmetega samas kaalus või isegi kergemad kui eelmise generatsiooni relvad ilma lisadeta. LMT 5,56 mm automaat on vähemalt pool kilogrammi kergem kui tavaline Galil AR ja LMT 7,62 mm täpsusrelv on peaaegu terve kilogrammi kergem kui moderniseeritud AK4 täpsusrelv.
Hangitavate relvade valmistamisel on kasutatud kergeid, kuid tugevaid alumiiniumsulameid ja need on juba ehituses varustatud pealmise sihtimisseadmete kinnitusliistuga. Et kaalu veelgi vähendada, on relva laesäär spetsiaalsete avadega, mis ei ole mõeldud ainult relvaraua jahutamiseks, vaid selleks, et kasutaja saab sinna vajadust mööda kinnitada firma Magpul väljatöötatud M-Lok kinnitusega lisaseadmete kinnitusliiste. USA armee korraldas erinevate turul olevate liistude kinnituslahenduste katsetused ja leidis, et M-Lok kinnitus on teistest töökindlam ja tugevam. Kuna Magpul firma on kuulutanud, et nende liistukinnituse lahendus peab vastu kuni 227 kg raskusele, siis saab seda liistu kasutada 40 mm relvaaluse granaadiheitja kinnitamiseks.
Uued relvad on varustatud polümeerist salvedega, mis vähendab sõduri kaasaskantavat lahingukomplekti kaalu kilogrammi võrra. Relvaraamil on kuus kanderihma kiirkinnituskohta ja kergest plastikust päral samapalju pikkuses reguleeritavaid asendeid, võimaldades igal kasutajal leida optimaalne asend relva kandmiseks ja kasutamiseks.
LMT relv on nii vasaku- kui paremakäelistele, mõlemalt poolt on võimalik kergesti juurde pääseda vinnastuskäepidemele, kaitse-, salve- ja lukuriividele. Relva käsitsemisel ei ole vaja kätt püstolkäepidemelt eemaldada ning riivide asukohad on hästi läbi mõeldud. Kaitseriivi ja tulerežiimide märgistused on tehtud piktogrammidena, et need oleksid kõigile üheselt mõistetavad.
Püstolkäepide on ergonoomilise ehitusega ja kaetud libisemisvastase kattega. Päästikukaitse on tehtud selliselt, et isegi pakse talvekindaid kandes oleks võimalik tulistada. Päästikud on kaheastmelised ja LMT testib elektrooniliselt kõigi oma relvade päästikute tõmbetugevust kogu nende käigu ulatuses.
