Kas Jeesus võis olla homoseksuaalne mustkunstnik?

Kui Piibli uurimine ja selle ümber käivad arutelud tavaliselt kiriku ja vaimulike piiridest kaugemale ei jõua, siis on mõned lood on teistest lennukamad. Üks selline lugu on 1960ndatel alguse saanud diskussioon selle üle, kas Jeesus võis olla homoseksuaal. Asja teeb huvitavaks see, et väidet ei osata ka täielikult ümber lükata ja tõde pole tänaseni selgunud, aga värskem doktoritöö annab asjale uue vaatenurga.

1960. aastal rääkis ajalooprofessor Morton Smith esimest korda avalikkusele kirjast, mille ta oli leidnud paar aastat varem Lähis-Ida retkel Iisraelist, Mar Saba kloostrist.

Salajased lood leitud kirjas

Igatahes on see kloostrist leitud kiri Jeesuse homoküsimuse arutelude vundament ning kirja tuntakse nime all Salajane Markuse evangeelium. Teisisõnu on kirjas see osa Markuse evangeeliumist, mis Piiblist välja jäi.

Igatahes on radikaalsemad arvajad just eelmainitud kirja pinnalt välja tulnud väidetega, et ajalooline Jeesus oli homo ning konservatiivsemad väidavad, et Smithi poolt leitud kiri on võltsing.

Tegemist on vara-kristliku kirikuisa Aleksandria Klemensi kirjaga kellelegi Theodorosele. Seal on tsiteeritud lõike, mis on väidetavalt pärit Markuse Evangeeliumist, aga mida meile tuttavast kirikuraamatust ei leia.

Kirjas on kirjeldatud, kuidas Laatsaruse ülestõusmist meenutavas loos Jeesus äratab surnuist üles noore mehe, kes hakkas Jeesust “armastama” ja kutsus enda juurde koju. Kuus päeva pärast ülestõusmist tuleb noormees Jeesuse juurde “seljas linane riie” ja Jeesus õpetab noormehele öö jooksul Jumalariigi saladusi...

On vaja omajagu fantaasiat, et eelkirjeldatust lugeda välja homoerootiline alatoon ning teha järeldusi Jeesuse homoseksuaalsete kalduvuste kohta. Samas ei saa jätta märkimata, et tegemist pole sugugi mitte esimese korraga, kui sarnase sisuga spekulatsioon välja käiakse. Kindlasti pole see ka viimane.

Klassikaline kuulujuttude sündimise skeem

Morton Smith käis kirjas oleva loo pinnalt välja idee, et Jeesuse ja noormehe vahelist hingelist sidet võis täiendada ka füüsiline side või kontakt. Siit edasi järeldati, et Smith pidas silmas just seksi, kuid Smith ise midagi sellist kunagi välja ei öelnud. Vähemalt otsesõnu.

Muuseas, Morton Smith on kirjutanud ka ühe intrigeeriva raamatu - "Mustkunstnik Jeesus: Šarlatan või Jumala poeg." Morton ei olnud esimene, kes käis välja idee, et Jeesus on mustkunstnik - kuidas muidu oleks ta oma imetegusid saanud teha - kuid ta on teinud muidki vastuolulisi avaldusi Jeesuse kohta ning osalenud vastuolulistes aruteludes.

Igatahes, et asi oleks ajajoonel selge ja lihtne: Morton Smith leidis kirja, kus kirjeldatakse surnuist üles tõusnud noormehe ja Jeesuse vahelisi suhteid, ajaloolane lisas märkuse, et lisaks hingelisele seosele võis seal taga olla ka füüsiline lähedus ning “Jeesus on homo” lood ongi sündinud.

Loomulikult ei puudu siit pildist ka konservatiivsemad piibliuurijad. Kui Smith tuli kirjaga avalikkuse ette, leidsid paljud konservatiivid, et kiri on võltsing ning 70.-ndatel süüdistati lausa Smithi ennast selle võltsingu tegemises.

Kusjuures mõned allikad viitavad, et vaidlused kirja sisu ja selle tähenduse üle jäid tagaplaanile, pigem vaieldi kirja ehtsuse üle. Ja kuna oponentidel oli võimalik öelda, et kiri on võltsing, siis sinna see arutelu ka jäi.

Uus uurimustöö puhastab Smithi nime

Täna kaitseb piibliuurija Timo Paananen Helsinki ülikoolis oma doktoritööd, mis uurib muuhulgas sedasama Aleksandria Klemensi kirja. Paananen väidab oma töös, et kiri, mille Smith 50ndatel leidis, ei ole võltsing. Kuigi kirja pinnalt tehtud tõlgendusi homoseksuaalsusest peab ta siiski liiga lennukaks.

Paanase sõnul ei ole kirjade tekstis homoerootilisust ning Smith käis tõlgenduse välja just peibutiseks konservatiivsetele piibliuurijatele, kellega Smithil oli juba kaua aega olnud kana kitkuda.

"Morton Smithi kirja tõlgendus oli silmatorkav ja mees heitis õhku mõtte, et sümbolistliku seose kõrval oli meeste vahel ka füüsiline ühendus, aga ta ei peatunud sel teemal pikemalt. Need olidki spekulatsioonid," rääkis Paananen väljaandele Suomen Kuvalehti.

Kõnealuse kirja ehtsust kontrollis Paananen koostöös Rootsi trükitehnika asjatundja Roger Viklundiga. Koos uuriti Smithi leitud kirjast tehtud originaalfotosid, millelt otsiti "võltsija värinaks" nimetatud võltsingu tunnuseid.

Paljude piibliuurijate sõnul on Smithi poolt leitud kiri selliseid "värinaid" täis, aga soomlane midagi sellist ei leidnud. Teadlane märkis, et kirja võidi varem võltsinguks pidada seetõttu, et kirjast tehtud fotode kvaliteet on halb.

Paanase doktoritöö üks lõppjäreldustest ongi see, et kuna varasemad uuringud on lähtunud halva kvaliteediga piltidest, siis jõuti valedele järeldustele.

Originaal on kadunud või kaotatud

Tavaliselt võiks sellised ebakõlad lahendada kirja originaali uurides, aga Aleksandria Klemensi kirja originaal on kadunud. Viimati nähti kirja 1980.-ndatel, mil see kadus või "kadus" Jeruusalemma Patriarhaadi raamatukokku.

Uurijad on küsinud originaalset kirja, aga seda ei ole tahetud väljastada. Siin taga võib olla raamatukogu töötajate viga - kiri on lihtsalt arhiveeritud valesse kohta ja nii võib dokument vabalt aastakümneteks kadunuks jääda.

Kuid sama palju on võimalik seegi, et neli ja viis aastakümmet tagasi aset leidnud homoerootilistes värvides arutelud häirisid usklikke nii palju, et kiri kas peideti või lausa hävitati kiriku käsul.

Visakem siinkohal õhku spekulatsioon - kui kiri ja selle tõlgendus kedagi nii hirmsasti häiris, võis seal taga olla siiski midagi enamat kui lihtsalt ... ühe mehe tõlgendus?

Igatahes oli tõenäoliselt aastal 1958 leitud kiri originaal ja tegu võib olla Piiblist mingil põhjusel välja jäänud lugudega. Kas "öö läbi Jumala riigi õpetamine armunud ja napis hõlstis noorele mehele" on homoerootiline või mitte, saab igaüks ise otsustada.