Milline uimasti on tegelikult kõige kahjulikum?
Kas ehk morfiinist 50–100 korda mõjusama fentanüüli, mis on nii kange, et üheainsa sissehingamise tulemusel võib saada üleannuse? Või ehk kräkk-kokaiini, mille vastikute kõrvalmõjude hulka kuuluvad paranoia, elundite töö lakkamine, krambihood ja surm?
Õige vastus pole kumbki neist. Hiljuti ajakirjas Journal of Psychopharmacology avaldatud uurimuse osutusel on kõige ohtlikum narkootiline aine hoopis alkohol.
25 eksperdist koosnev töörühm jõudis sellisele järeldusele pärast 22 uimasti ohtude ja riskide hindamist 16 kriteeriumi alusel sajapallisel astmikul. Too analüüs rajanes sarnasel uurimusel, mis viidi Ühendkuningriigis läbi 2010. aastal, kuid selle metoodikat oli kohandatud vastavaks Austraalia oludega.
Samamoodi nagu algupärases uurimuses, rajanesid üheksa kriteeriumit kahjudel, mida uimasti tekitab tarvitajatele (nagu uimasti tarvitamisega seonduv suremus, sõltuvushäire, vaimsete funktsioonide pärssumine uimastite tarvitamise tagajärjel ja suhete purunemine). Ülejäänud seitse kriteeriumit mõõdistasid kahjusid, mis uimastite tarvitamisega kaasnevad teistele inimestele (nagu vigastused, majanduslik kahju ja kahju kogukonnale). Seejärel kriteeriumeid kaaluti ja tuletati lõppskoorid.
Analüüs näitas, et eraisikule kõige kahjulikum uimasti on fentanüül osaskooriga 50 (võimalikust 50st). Sellele järgnesid heroiin (45), alkohol (41), kristalliline metamfetamiin (24) ja tubakasigaretid (14).
Kui juurde arvestati aga ka kahjulikud mõjud kaaskodanikele, muutus loend märkimisväärselt. Kõige ohtlikumaks osutus alkohol (liitskooriga 77), millele järgnesid kristalliline metamfetamiin (66), heroiin (58), fentanüül (51) ja tubakas (32). Kõige väiksemate ohuskooridega tõusid esile kaavapipar (liitskoor 3), e-sigaretid (3), LSD ja psilotsübiiniseened (5), antipsühhootilised ravimid (7) ja MDMA e ecstasy (7).
Huvitaval kombel näitasid nii Ühendkuningriigi kui ka Austraalia uuringud, et kõige kahjulikum uimasti on alkohol. Antud uurimuses saavutas alkohol eriti kõrged punktid majandusliku kahju, perekondlike suhete lagunemise, vigastuste, tarvitamisega kaudselt seonduva suremuse ja tarvitamisest vahetult johtuva suremuse kriteeriumides.
Järjestuses järgmisele kohale jõudnud ained olid aga riigiti erinevad — Suurbritannias tuli teisele kohale heroiin, Austraalias aga kristalliline metamfetamiin. Kristallilise metamfetamiini tarvitamise juures hindasid uurijad kõige olulisemateks kaasnevateks kahjudeks kuritegevuse, vigastused, suhete purunemise, ainelise vara kaotuse, tarvitamisest vahetult johtuva suremuse ja tarvitamisega kaudselt seonduva suremuse.
Uurimuse autorid osutasid, et Austraalias tarvitatakse rohkem metamfetamiini kui kusagil mujal maailmas, kusjuures aastatel 2009–2015 kasvas selle tarvitamisega seonduv suremus koguni kaks korda. Võrdluseks — Euroopas on metamfetamiini pruukimine ajalooliselt madalamal tasemel, kui välja arvata kaks pentsikut erandit, Slovakkia ja Tšehhimaa. (2015. aastal ilmunud aruanne sedastab, et 95% inimestest, kes Euroopas metamfetamiinisõltuvuse ravi said, elasid ühes neist kahest riigist.)
Esialgsele analüüsile järgnes täiendav analüüs, kus uimastitarvitajatele põhjustatavate kahjude skoori moduleeriti vastavalt uimastite kättesaadavusele. Alkohol jäi pärast seda ikka kahjulikkuse poolest esimesele kohale, ent on tähelepanuväärne, et kanep kerkis 13. positsioonilt suisa neljandaks.
