VIDEO | Vaata, kuidas šimpans kilpkonna sööb
Rahvusvaheline meeskond Lepizigis asuva Max Plancki Instituudi ning Osnabrücki Ülikooli teadlasi jälgisid metsikuid šimpanseid Loango rahvuspargis Gabonis. Esimest korda vaadeldi seda, kuidas šimpansid sõid kilpkonnade liha pärast seda kui olid looma kesta vastu puutüve katki peksnud.
Juba aastakümneid on inimene teadnud, et šimpansid toituvad aegajalt erinevate loomade lihast, aga seni ei olnud keegi näinud, et šimpansid toituvad ka roomajatest, kirjutasid teadlased värskest uurimustööst Max Plancki instituudi kodulehel.
Primatoloogi Tobias Deschneri sõnul teeb avastuse eriti huvitavaks aga see, kuidas primaadid tegutsevad, et kilpkonna liha kätte saada - siin võib olla tegemist kultuurilise käitumisega.
Kilpkonna liha on enamikele röövloomadele kõva kooriku tõttu kättesaamatu, aga šimpansid kasutavad liha kättesaamiseks samasugust "katkipeksmise" tehnikat, millega nad tavaliselt kõva koorikuga vilju purustavad - näiteks kookospähkleid.
Teadlased fikseerisid 38 sellist "jahipidamise" juhtumit ning seda tehnikat rakendasid kümme erinevat isendit. Kilpkonnadele pidasid šimpansid jahti kuivaperioodil, mil nende söögilaud on muidu väga rikkalik ja puuvilju on palju.
Nähti sedagi, et kui nooremad ja emased šimpansid ei saanud kilpkonna kesta ise lahti, ulatasid nad kilpkonna tugevamale isasele, kes kilpkonna kilbi lõhkus ning liha ümberkaudsete isenditega jagas.
Oli ka üks erandlik juhus, kus üksi olnud täiskasvanud isane isend lõhkus kilpkonna kilbi, sõi pool lihast puu otsas istudes ära ja toppis ülejäänud kilpkonna puu haru vahele hoiule. Järgmisel hommikul naasis ta samasse kohta ning sõi eelmise õhtu ülejäägid hommikusöögiks.
See tähelepanek näitab, et šimpansitel võib olla võime planeerida asju ette. Paljud teadlased usuvad, et tulevikku suunatud mõtlemine ja planeerimine on omane vaid inimestele, see arusaam võib nüüd olla muutumas.
Tehtud uurimustöö näitab, et isegi aastakümnete pikkune šimpansite uurimine ei ole veel paljastanud, kui keerulised, intelligentsed ja kohanemisvõimelised on need primaadid.
Kuna šimpansid on inimeste kõige lähemad elavad sugulased, võimaldab nende loomade looduses jälgimine heita valgust ka meie enda ajaloole ja evolutsioonile. Kahjuks on see keeruline, kui loomade looduslikud elupaigad järjest kaovad.
