New Horizons missiooni tiim avaldas esimese kokkuvõtte kaugeimast inimeste poolt avastatud taevakehast - Kuiperi vöös asuvast objektist 2014 MU69 ehk Ultima Thulest. Teadlaste sõnul on planeedi pind punane seal paiknevate orgaaniliste molekulide tõttu - pinnalt leiti näiteks metanooli, teisi orgaanilisi molekule ja jääd.

2019 aasta möödalend Ultima Thulest andis meile veel palju informatsiooni objekti geoloogia, arengu ja koostise kohta. Teadlased uurivad täpsemalt objektil olevaid heledaid laike, mägesid ja kraatreid.

Suurima siiani leitud kraatri suue (Marylandi kraater) on 8 kilomeetrise läbimõõduga ning see tekkis eeldatavasti kokkupõrkel mõne teise taevakehaga. Väiksemate avastatud süvikute tekke võimalikuks põhjuseks peetakse sisemisi varinguid või jääd, mille paisumine ja kokku tõmbumine on pinda erodeerinud.

"Pole kahtlustki, et Ultima Thule avastused aitavad meil arendada edasiseid teooriaid päikesesüsteemi moodustumise kohta," ütles New Horizons meeskonna juhtteadlane Alan Stern. Sterni väidet kinnitab ka see, et tegelikult on suur hulk kogutud andmeid alles saabumas - Kuiperi vööl asuvate objektide möödalennust kogutud andmed jõuavad meieni hiljemalt 2020. aasta suvel.

Lisaks Ultima Thulele uurib New Horizons sond ka teisi Kuiperi vöös asuvaid objekte - need on küll liialt väiksed, et nende kohta saaks koguda nii täpseid andmeid kui Ultima Thule kohta, kuid NASA saab sellegipoolest mõõta näiteks nende kehade heledust. Lisaks sellele kaardistab sond Kuiperi vöö tolmu- ja kiirgunäitajaid.