Hiinlaste järjekordne kosmoseplaan: 3D prindime elektrijaama
Hiina teadlastelt tuleb aegajalt põnevaid uudiseid erinevatest hulludest ideedest. Kõige suurem, kõige esimene, kõige keerukam - nii peab ikka olema. Nüüd plaanivad nad ehitada maailma suurima ja esimese praktilise väärtusega päikesenergiajaama kosmosesse, testversioone juba ehitatakse.
Päikeseenergia on fantastiline ammendamatu elektri ja soojuse allikas, aga päikesepaneelid ei tooda elektrit öösel, kui päike on teiselpool maakera. Samuti lumi, paksud pilved ja muu atmosfääris toimuv takistab fotoefekti toimumist ning päikesepatarei efektiivsus sõltub väga palju ka valguse langemisnurgast.
Et need probleemid seljatada, tuleb päikeseenergiajaam tõsta "uutesse kõrgustesse" - kosmosesse, päikese ja Maa vahele orbiidile, nii et paneelid näeks päikest pidevalt õige nurga all ja ilma takistusteta. Just seda hiinlased nüüd teha tahavadki.
Väga loogiline, sest seal toodaks jaam stabiilselt energiat 99% ajast ning umbes kuus korda intensiivsemalt kui päikesepargid Maal. Aga see pole midagi uut, kus on seiklusfilm?
Hiina teadlased on teatanud, et nad tahavad hiiglasliku jaama panna tiirutama 36 000 km kõrgusele orbiidile, muuta päikesekiired elektrienergiaks ning kiirata energia seal Maale.
Omaette seiklusfilm on suure hulga energia kiirgamine Maale ning küsimused sellest, mis saab siis, kui see "energiakiir" tabab kohti, mida see üldse ei peaks tabama. Ja mis kiir see üldse on? Kontsentreeritud päikesekiir, mis küpsetab kõik teele juhtuva?
Plaanitav jaam hakkaks kaaluma umbes 1000 tonni, mis on kaks ja pool korda raskem, kui senine suurim kosmosemasin ISS, mis kaalub umbes 400 tonni. Nagu võib ette kujutada, on selles plaanis päris palju väljakutseid. Suurus ja kaal vaid ühed neist.
Väikeseid ja keskmise suurusega päikesejaamasid tahetakse stratosfääri hakata saatma juba paari aasta pärast, aastal 2030 tahavad nad hakata ehitama megavatise võimsusega jaama.
Kosmosesse saadetavat eksperimentaalset päikesejaama on juba hakatud ehitama linnas nimega Chongquing, teatas Hiina ajaleht "Science and Technologi Daily."
Kindlasti on omaette peatükk sellest seiklusfilmist nii suure kosmosemasina ehitamine. See megavatine kosmoseelektrijam saab olema eelmainitud umbes 1000 tonnine jurakas.
Hiinlaste projekti osa on uurida parimaid võimalusi ehitada see jaam kosmoses, kasutades selleks roboteid ja 3D printimise tehnoloogiat. Nii saaks päikeseelektrijaama ehitada täielikult kosmoses, selmet ehitada maal ja transportida orbiidile.
