Seksi jäljed Eesti maapõues

Vanimad elu jäljed Maal pärinevad umbes 4 miljardi aasta tagusest ajast, viimased 2 miljardit aastat on järglasi saadud sugulisel teel läbi kehavälise viljastumise. Kehasisene viljastumine on geoloogilises ajaplaanis suhteliselt uus leiutis: Eestist, Võhandu jõe ääres olevast Devoni ajastu paljandist leitud ca 400 miljoni aastase rüükalakese kivistis arvatakse olevat üks esimesi organisme Maal, kes sai järglasi just kehasisese viljastumise teel, kirjutas portaal Eesti Geoloog.

Eesti Devoni rüükalu on palju uurinud 19. sajandil elanud baltisaksa päritolu eesti paleontoloog ja zooloog Hermann Asmuss. Ligi sajand peale tema surma võttis töö rüükaladega üle teine kuulus eesti paleontoloog Elga Mark-Kurik, kes on kahel korral olnud kaasautor ühes teadusmaailma tippajakirjas „Nature“. Viimases artiklis on kirjeldatud umbes Devoni ajastu keskel elanud väikest ürgset rüükalakest nimega Microbrachius.

Eestist Võhandu jõe ääres olevast Devoni vanusega Essi paljandist leitud Microbrachius, vaid mõne sentimeetri pikkune, tänapäevaks ammu välja surnud kalake kannab endas aga elu alguse saladust. Kalakese fossiilseid fragmente uurides avastasid teadlased, et Microbrachius oli tõenäoliselt üks esimesi organisme Maal, kes sai järglasi kehasisese paljunemise teel.

Leitud fossiilidel oli selgelt näha isase kala L-kujulised sugujätked, klasprid, mis sobitusid emase kala vastavate genitaalplaatidega. Samuti on teada, et kirehoos kalakesed olid külg külje kõrval ning hoidsid teineteisel veidi ogalisest, rüüplaatidega kaetud küljeuimest kinni: „misjonäripoosi“ ei olnud tol ajal veel leiutatud.

Joonist vaata ning lugu loe edasi SIIT